Aimekirjandus

 

ON NAGU ON

JAAK JÕERÜÜT

Ajakirjade Kirjastus, 2017

Küsimused koostanud ja toimetanud Aita Kivi

Kujundanud Rein Seppius

Kõik inimesed peavad päevikut, ainult et selle päeviku nimi on mälu. Mälupäevik on ammendamatu, seda olen kas või selle raamatu küsimustele vastates kogenud. Mõni mälupilt, mis tundus alati olevat hetkega kättesaadav, mis alati tundus viivat mind hetkega mitmekümne aasta taha, minevikku, mis tunnetuslikult paistab juba sajandite kaugusel, see mälupilt hakkas nüüd sellesse süvenedes, seda oma vaimusilmaga pingsalt puurides, laienema, teravnema, mustvalge pilt muutus iseenesest värviliseks ja tummfilmist sai iseenesest helifilm. Mälupäeviku formaat on salapärasem kui mistahes vanaemadeaegne kalligraafilise kirjaga täidetud sametkaantega kirjaplokk või uuema ajastu digifail.

Kirjanik, diplomaat ja poliitik Jaak Jõerüüt avab oma lapsepõlve, suguvõsa, kooli- ja hipiaastate, kirjanikuks kujunemise, poliitikuks saamise ja suursaadikuna eri maades Eesti riigi esindamise tagamaid. Mis, miks ja kuidas juhtus ning peamine - mida ta ise seejuures tundis. Elu(loo)raamatule lisavad dokumentaalsust ajastuhõngulised dokumendid ja fotod.

 

 

EESTI SUURED ARMASTUSLOOD

MART LAAR

Varrak, 2017

Abikaasad arendavad ja vormivad teineteist rohkem kui keegi teine, pannes üksteist püüdma sihte, neid tihti isegi sõnastamata. Vaid abikaasa suudab kodus luua piisava rahu või rahutuse, mis kannustab looma ja pürgima.

Ajaloodoktor ja endine peaminister Mart Laar kirjutab kõige märgilisematest, kaunimatest ja põnevaimatest armastuslugudest Eesti lähiajaloos. Kes on olnud need inimesed rahvuslike suurkujude selja taga? Vahel võib olla lausa raske öelda, kumb abikaasadest on päriselt suurkuju. Teiste seas toob autor lugejateni Jakob ja Eugenie Hurda, Carl Robert ja Julie Jakobsoni, Gustav ja Aino Suitsu, Artur Adsoni ja Marie Underi, Paul ja Maria Kerese, Ernst ja Claire Jaaksoni jpt armastuslood.

On öeldud, et kuulsa mehe tagant tuleb otsida naist. Ent sama kehtib ka kuulsate naiste kohta. Omamoodi tõestust esitatud väitele pakuvadki siia raamatusse kogutud saja abikaasa elulood. Esitatud valik on selgelt subjektiivne ja lähtub samas kättesaadavast materjalist. Armastus kestab üle aja.

 

 

AIATÖÖD LIHTSAMAKS. 100 PRAKTILIST NÕUANNET

EVA LUIGAS

Ajakirjade Kirjastus, 2017

Igal aednikul on omad nõksud ja nipid, mida ta aiatöid tehes kasutab. Osad neist on teistelegi teada aga mõnede peale pole võib-olla keegi varem tulnud.

Ajakirja Aed peatoimetaja Eva Luigas on kirja pannud 100 nippi, mida ta ise kasutab ja mida soovib lugejatega jagada, sest nagu ta ise ütleb: „Mul on juba ameti poolest meeldiv võimalus teiste inimeste aedu külastada ja samas kohustus ka oma aias paljusid taimi ning kujundus- ja töövõtteid katsetada. Nii ongi mul kogunenud mõningaid häid nõuandeid, mida teistega jagada.

Loodan, et see raamat julgustab iga aiahuvilist oma tööd analüüsima, teiste aedades avasilmi ringi käima ja saatusekaaslastelt küsima, kuidas nemad üht või teist asja teevad. On ju iga asjalik ratsionaliseerimisettepanek, mis tüütu tegevuse nauditavaks muudab või kahtlasi soovitusi vältima õpetab, peaaegu kulla hinnaga. Sest milleks rabada, kui saab lihtsamalt, kiiremalt ja kavalamalt.

Või – milleks loota asjadele, mis tegelikult ei toimi.“

 

 

HEAD EESTI ASJAD. LEIDUSED JA LEIUTAJAD

PIRET MÄENIIT, ARKO OLESK

Tänapäev, 2017

Raamat jutustab leiutistest, avastustest ja leiutajatest, mille ja kelle üle meie, eestlased vaieldamatult uhked oleme või mida me päris meie omaks peame. Olgu vaid mõned näiteks toodud: eeternarkoos (Nikolai Pirogov). AU-8 ja Desintegraator (Johannes Hint), Click and Grow nutikas taimekasvatuspott (Mattias Lepp), põletussalv (Arnold Seppo), kaksiktähtede kataloog (Jaan Einasto), minikaamera Minox (Walter Zapp), omailma mõiste (Jacob von Uexküll), müomeeter (Arved Vain), õ-täht (Otto Wilhelm Masing), tintinnabuli stiil (Arvo Pärt) jpm. Raamatust ei puudu loomulikult ka rukkileiva, kohukese ja kiikingu lood.

Lugejale on abiks aine- ja isikunimede register.






 

KURJAD TAIMED

AMY STEWART

Tänapäev, 2017

Veidral kombel suur osa inimestest usaldab loodust ja taimi piiritult ja naiivselt – kui kõnniteele mahavisatud kohvitopsi ei võta me kunagi üles, et sealt juua, näsime matkal olles ometi tundmatuid marju. Kui perre sünnib väikelaps, tormame pistikupesadele kaitsmeid panema, ent ei tee väljagi toataimest köögis ega ukse ees laiutavast põõsast. Võimalik, et elategi oma elu ära kordagi taimede kurjust tundmata. Ent ühel päeval võib see end teile ilmutada, ja kui see juhtub, peaksite olema valmis. Siit raamatust leiab kõige põnevamad ja kurjemad taimed tuhandetest, mis maailmas kasvavad, koos nendega seotud põnevate lugudega.

Sarjas „Looduse lood“ on varem ilmunud Aleksei ja Marcus Turovski „Teekond urust templisse“ ja Peter Wohllebeni „Puude salapärane elu“.






 

Kodulehe tegemine WordPressiga

Eve Keerus-Jusupov

KoduleheKoolitused, 2017

Selleks, et kodulehte teha, on eelkõige vaja huvi ja tahtmist. Kui sul on need olemas, siis õpetused kodulehe tegemiseks Wordpressiga, saad siinsest õpikust.

Just WordPress on kodulehe tegemise platvormidest kõige lihtsam, loogilisem ja kasutajasõbralikum – nii on kinnitanud enamik mu kodulehekoolitustel osalenutest, kel on kogemus ka mõne teise platvormiga.

Esimeses eestikeelses kodulehe tegemise õpikus:

  • Saad täpselt teada, millised on veebilehe isetegemisel esimesed sammud.
  • Õpetan sind WordPressi installima ja seadistama.
  • Leiad konkreetsed juhised, kuidas lisada sisu, pilte, linke, videosid jne.
  • Saad väärt nõuandeid, millist kujundust valida ja kuidas seda installida
  • Annan soovitusi, milliseid pluginad veebilehele lisada ja milliseid vä
  • Analüüsid WordPressi veebilehte Google Analyticsi abil.
  • Õpid töötlema pilte fototöötlusprogrammiga GIMP.
  • Saad nõu veebisirvijate lisamoodulite kohta ja näiteid headest veebipõhistest töö

Olen Eve Keerus-Jusupov ja annan siin õpikus vastused sagedasematele WordPressi koolitustel tekkinud küsimustele.

Lisaks leiad 167 selgitavat joonist ja iga teema kohta samm-sammulised juhised, mis moodustavadki kodulehe tegemise õpiku WordPressiga.

Edukat veebilehe loomist!

 

 

SULEIMAN TORE. JUMALA VARI MAA PEAL

ANDRÉ CLOT

Kunst, 2017

Suleiman Tore (1494–1566), kuulsaim kõigist Osmanite impeeriumi sultanitest, hoidis Euroopat hirmu all ligi pool sajandit. Mõne aasta jooksul pärast võimuletulekut (1520) jõudis ta oma armeega Viini väravate alla ja tegi endast Vahemere isanda.

Nähes enda vastas võimsat valitsejat ja väejuhti, kes pidas oma pühaks kohuseks islami piire üha kaugemale laiendada, püüdis kristlik maailm koondada vägesid Suleiman Toreda vastu.

„Jumala vari maa peal“, aga ka tugev poliitik ja kõikvõimas despoot Suleiman valitses riiki oma vesiiride abiga vankumatult kindla käega. Ta laiendas impeeriumi piire kaugemale kui ükski teine Osmanite sultan, aga Türgi ajalukku on ta jäänud ka targa seaduseandjana ja kaunite kunstide toetajana.

Suleiman Toreda impeerium laius üle kolme mandri, kus elas rohkem kui kolmkümmend miljonit inimest kõikidest rassidest ja uskudest, mida inimkond tollal tundis.

André Clot (1909–2002) oli Prantsuse ajaloolane ja ajakirjanik, kes elas Türgis ning Lähis- ja Kesk-Ida riikides aastaid. Vaieldamatu islami-eksperdina annab tema põhjalik käsitlus meile suurepärase ülevaate Suure Sultani ajastust.