Aimekirjandus

SIRJE JA VÄINO PUURA. ELU NAGU OPERETT
EVELIN KIVIMAA
Tammerraamat, 2017

Ooperi- ja operetisolistid elavad läbi üha uusi muinasjutte, nad on printsessid ja krahvid, armastajad ja abiellujad, nad kümblevad rambivalguses ja publiku tähelepanus… kuni langeb eesriie ja selleks õhtuks on etendus lõppenud. Ent mis toimub kangelaste elus teispool eesriiet?

Kui koputasin Eesti säravaima solistipaari Sirje ja Väino Puura koduuksele, et neist raamatut kirjutada, siis ei õnnestunud mul hetkekski näha kõrki ilmet, mossis nägu või ülalt alla suhtumist.

Kuulasin neid ja imestasin – mõelda vaid, kui vaheldusrikas võib olla artistide elu! Ägedad rollid, kontserdireisid üle maailma, kaks andekat last, pidu ja glamuur – ent ka härmatis toanurgas ja lutikatest kubisev hotellivoodi.

Rohkem kui 40 aastat abielus olnud Puurade elu ja töö on lahutamatult ühte põimunud. Selle raamatu kaante vahel pulbitsebki nende elu nagu operett, nii siin- kui ka sealpool eesriiet. Südamest südamesse jagatud. Bravo!

ESTRAADIKUNINGAS VELLO ORUMETS
PAAVO KANGUR
Pegasus, 2017

Eesti pikim laulja, ligi kahemeetrine Vello Orumets astus esimest korda suurele lavale Eino Baskini estraadikavas „Kuskil vist midagi põleb“, ta oli 19 aastat vana ja taskus oli Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudio lõputunnistus.

Kaasaegsete meenutused temast jagunevad laias laastus kaheks. Ühed kiidavad tema suurt musikaalsust, nimetades teda publiku lemmikuks, erakordse häälega baritoniks, lava suurmeistriks, artistina sündinuks ja Georg Otsa mantlipärijaks estraadil. Teised mainivad poolihääli ja väheke õelamalt, et ta oli joodik, keda pidi kantseldama nagu väikest last, või et ta oli mees, kes oskas ainult laulda.

Orumetsas leidusid mõlemad poolused, kuid vaatamata kõigele jääb ta Eesti meelelahutusmaailma suureks staariks ja grand old man´iks, kelle esitatud laule „Miniseelik“, „Rannapiiga“ ning „Vihm“ teadis publik peast.

 

 

GRAMMATIKA ÜLISTUS
JEAN-PIERRE MINAUDIER
Varrak, 2017

Jean-Pierre Minaudier tundub esmapilgul täiesti tavaline (kusjuures välitöö käigus kogutud andmete põhjal väga hea!) ajalooõpetaja. Kuid peale selle on ta tõeline erudiit, raamatu- ja sõnasõber, kirglik kollektsionäär, kelle tohutus koduraamatukogus seisab aukohal keeleteaduslike teoste kollektsioon. Neid on tal kokku ei vähem ega rohkem kui 1296 ning neis kirjeldatakse 931 keelt. Ja ta neelab neid mõnuga – nagu kriminulle!

„Grammatika ülistuses” jagab autor lugejaga oma sõnarändude käigus avastatud rõõme. See raamat on uskumatult naljakas ja piiritult õrn austusavaldus maailma rahvastele ja keeltele ning inimvaimu ammendamatule mitmekesisusele.

 

 

EESTI TORNAADOD
ANDRES TARAND, AIN KALLIS
Varrak, 2017

Seda raamatut ajendas kokku panema kaks asjaolu.

Esimene neist oli see, et tornaadode näol on tegemist loodusnähtusega, mida hästi kätte ei saa ega kotti ei pane. Mõtleme selle all ta kirjeldamist standardiseeritud statistiliste parameetritega.

Teine asjaolu on tõsiasi, et elame oma naabrite lätlastega koos maanurgas, kus keeristormide kirjeldamine ja uurimine on olnud maailmas võrdlemisi esirinnas, kultuuri järjepidevus ajaloo heitlikkusest tulenevalt aga mõnevõrra katkendlik. Niisiis pani meid tööle ennekõike huvi, mida toetas kohustus eelkäijate ees.

Raamat tornaadodest on väga kollektiivne looming, mis hõlmab ajavahemikku aastatel 1745-2015.

 

KUIDAS KÜPSETADA KÕIGE KRÕBEDAM KÜPSIS
EVA-MARIA LIIV, HELE-MAI ALAMAA
Ajakirjade Kirjastus, 2017

Siit raamatust leiad üle viiekümne retsepti lõbusate, hõrkude ja krõbedate küpsiste tegemiseks. On absoluutset klassikat laiast maailmast. On Lahemaa metsade vahel Eva-Maria peas sündinud ampsukesi ‒ kui magusaisu painab ja lähim supermarket jääb 30 km kaugusele. On magusamast magusamaid, on üdini tervislikke, on jahu- ja muna- või suhkruvabu. Kõigile midagi.

Küpsised on nii mõnusad. Ained on sul enamasti kapis olemas. Neid küpsiseid on imetore teha koos lastega, paljud on ka täiesti jõukohased väikestele kokkadele endile katsetamiseks. Hiljem on neid hea kaasa võtta, külakostiks viia, vahetunnil krõbistada, koolilaadal müüa, ekskursioonil korisevat kõhtu paitada.

 

 

KODUSED TOIDUD. RETSEPTE EMA KOKARAAMATUST
Sinisukk, 2017

Tänapäeva kiire elutempo juures, kui päevast päeva peame sageli leppima kiirtoidu ja poolfabrikaatidega, tõuseb aina rohkem hinda traditsiooniline vana hea kodutoit, nagu seda tegid meie emad ja vanaemad.

Kanasupp, ühepajatoit, Viini šnitsel, kapsarullid, kohupiimakook ja ahjuõunad – need on toidud, mis meenutavad lapsepõlve, tekitavad nostalgiat ja loovad mõnusa kodutunde. Kõik retseptid on kirja pandud lihtsalt ja arusaadavalt, nii et lapsepõlvest tuntud road õnnestuvad alati ja pakuvad maitseelamusi ka teie perele.

 

 

 

VENEMAA - LÄHEDANE JA KAUGE III OSA
VLADIMIR SERGEJEV, DAVID VSEVIOV
Valgus, 2017

Raamatus käsitlevad tunnustatud ajaloolased Vladimir Sergejev ja David Vseviov eesti lugejale vähetuntud Venemaa vanema ajaloo perioodi – 16. sajandi lõppu ja 17. sajandi kaht esimest kümnendit, mis olid paljuski erandlikud.

Sisuliselt ühe inimpõlve jooksul leidsid aset mitmed murrangulised sündmused: esmakordselt vahetus lühikese aja jooksul Moskva troonil neli tsaari, trooni ihales mitu isehakanut ning patriarhegi oli üheaegselt mitu. Esmakordselt Vene riigi ajaloos pretendeerisid Moskva troonile kahe naaberriigi, Poola-Leedu ja Rootsi kuningriigi valitsevate dünastiate esindajad.

Neid kümnendeid kutsutakse segadusteajaks (vn „смутнoе время, смута“ – rahutus, segadus, ebaselgus).

 

PUUVILJAAEDNIKU ISTUTUSRAAMAT
JAAN KIVISTIK
Hea Lugu, 2017

Aiandus algab külvist ja istutamisest. Istutamine tundub lihtne olevat: tarvitseb vaid taim juuripidi mulda torgata. Ometi tekib istutades palju küsimusi.

„Puuviljaaedniku istutusraamat“ püüab neile küsimustele vastata ja aidata sedasi vältida sagedasemaid istutusvigu. Raamat käsitleb puuvilja- ja marjataimede istutamist. Tähelepanu pööratakse taimede juurestiku omapärale ja õigele istutussügavusele.

Raamatu autor Jaan Kivistik on ligi pool sajandit töötanud Räpina Aianduskoolis puuviljandust õpetades, ta on üks Eesti puuviljanduseksperte.

Raamatu idee pärineb Seedri puukooli peremehelt Elmar Zimmerilt. Puukooliaednikud soovivad, et istiku hankimisega algav õnnetunne jätkuks ka pärast istutamist ja et uute taimede saak rõõmustaks teid aastaid.

 

 

MA OLIN ELUS LASTEAEDNIK. TORIST
EVA MURULA
Randivälja Külaselts, 2017

Ligemale 30 aastat lasteaednikuna tegutsenud Eva Murula värske teos «Ma olin elus lasteaednik. Torist» on üks esimesi mälestusteraamatuid, kus on jäädvustatud meie lasteaiakasvatajate elu ja töö.

Ikka ja jälle kohtab suhtumist, nagu olnuks Nõukogude Eestis justkui kõik keelatud ja inimesed poolsurnud või ei elanudki täiel rinnal neile antud elu. Tegelikult kanti elus olemise tunnet läbi terve nõukogude aja. Seda tegid ka lasteaednikud, keda oli 1980ndate lõpus ENSVs pea 8000-10 000 ning kes suutsid ükskõik kui keerulistele oludele vaatamata säilitada elurõõmu, olid selle pärinud oma esivanematelt ja andsid seda omakorda edasi järgnevatele põlvedele. Ilma rokkstaari või kangelase tunnustust pälvimata.

Hea näide sellest on ka Eva Murula raamat.

«See on hea ja ladusa sulejooksu ning huumoriga kirjutatud lugu,» iseloomustab värskelt ilmunud teost meie lasteaedade ajalugu uurinud haridusloolane Mare Torm. «Autor toob hästi välja tollase olustiku, milline aeg oli ning kuidas tuli ühel lasteaednikul oma töös esimesi samme astuda ja seda hiljem aastast aastasse teha. Kas tänased noored suudavad endale seda pilti üldse silme ette manada?» Mälestuste autori Eva Murula lapsepõlv möödus Pärnumaal, kultuuriliselt ärksas ja traditsioonidega Toris. Tema noorusaega üritati kujundada ideoloogiaga, mida iseloomustab Egon Ranneti 1953. aastal ilmunud teos «Seltsimehed Torist».

Ometi säilitasid just Murula-sugused lasteaednikud kõigele vaatamata eluterve maalähedase ja vahetu olemise, viies selle enesega kaasa ka linna, kus ideoloogiline müra ja paine olid iseäranis tugevad.

 

MINU AKTIIVNE BEEBI. ARENDAVAD HARJUTUSED SÜNNIST ESIMESE SAMMUNI
MAARJA SÄDE
Helios Kirjastus, 2017

Igapäevane beebiga võimlemine aitab kujundada lapse õigeid liigutusmustreid ja soodustab tema füüsilist arengut. Ühestki lapse motoorse arengu etapist ei tohiks üle hüpata - püüa pühendunult keskenduda igale neist. Koos lõbusalt tegutsedes tugevneb side Sinu ja lapse vahel. Raamat annab julgust ja õpetab, kuidas beebile tema esimesel eluaastal kasvamisel toeks olla.

Maarja Säde, raamatu autor, füsioterapeut

Esimesel eluaastal vajab iga beebi vanemate erilist lähedust ja tuge, sest lapse füüsiline areng teeb läbi suure hüppe. Lapse eest hoolitsemine ei tähenda ainult eakohast toitu ja puhast peput: oluline on temaga suhelda, rääkida, võimelda. Selleks ei ole vaja minna mänguringi – väga palju saab ära teha kodus, oma harjumuspärases keskkonnas ja ajal, mil nii ema kui laps tunnevad end heatujulisena. Raamatus „Minu aktiivne beebi“ õpetatakse lihtsalt ja arusaadavalt eakohaseid tegelusi imikuga ning selgitatakse, miks üks või teine harjutus on just selles eas hädavajalik. Imikuga koos olemiseks tuleb võtta aega ja nautida hetke – laps on väike väga lühikest aega.

Reet Raukas, lastearst

 

PABERPUNUTISED
AVELIN GILDEMANN
Koolibri, 2017

Paberpunumine on tore meisterdamisviis, kus saab ära kasutada kõige lihtsamat materjali – ajalehepaberit. Lisaks isetegemise rõõmule on oma kätega valmistatud ese kenaks täienduseks kodu sisekujundusele või kauniks kingituseks mõnele kallile inimesele.

 

 

 

 

SUURED EKSPEDITSIOONID. 50 RÄNNAKUT, MIS MUUTSID MAAILMA
MARK STEWARD
Ajakirjade Kirjastus, 2017

Igal sajandil on leidunud vapraid mehi ja naisi, kes söandavad tungida kohtadesse, kus ei ole enne neid käidud. Nad on kujuteldamatute ohtudega silmitsi seistes üles näidanud julgust, meelekindlust ja osavust, nende seiklused ja saavutused on muutnud maailma ja inspireerinud järeltulevaid põlvkondi.

Uute piiride katsetamise lugusid maal, merel ja õhus ühendavad teadmisjanu, vankumatu sihikindlus ja raudne tahe. Lugeja jõuab viikingitega Ameerikasse, seikleb Marco Pologa salapärastes Idamaades, seilab Magalhãesiga ümber maailma, leiab Roald Amundseniga tee Lõunapoolusele, vallutab Edmond Hillary ja Tenzing Norgayga maailma kõrgeima mäe, sukeldub Jacques Cousteauga ookeanisügavustesse, astub Neil Armstrongiga Kuule ning elab kaasa veel paljudele unustamatutele avastusretkedele.

 

PATSIENT A. UIMASTID KOLMANDAS REICHIS
NORMAN OHLER
Helios Kirjastus, 2017

Uimastitest Kolmandas Reichis teatakse seni üsna vähe. Norman Ohler poeb toonastele kurjategijatele sõna otseses mõttes naha alla ning uurib, mis voolas nende soontes. Aarjalasele kohasest puhtusest jääb asi kaugele, pigem võib öelda, et tegemist oli keemiliselt sakslastega – ja see keemia oli üsna toksiline. Kus ideoloogiast enam ei piisanud, aidati ohjeldamatute farmakoloogiliste vahenditega kaasa, samal ajal kui ametlikult aeti ranget „uimastivastase võitluse“ poliitikat.

Kui Saksamaa 1940. aastal Prantsusmaa vallutas, oli Saksa Wehrmacht 35 miljoni annuse pervitiini mõju all. See preparaat – mille toimeainest on saadud praegune crystal meth – oli toona igas apteegis vabalt kättesaadav ning sellest sai Natsi-Saksamaa rahvadroog. Ka nn karske kantsler Hitler sirutas meelsasti käe farmakoloogilise stimulandi järele: kui ta 1944. aasta talvel viimaseks pealetungiks käsu andis, oli ta ammu sõltuvuses opioidist nimega Eukodal, mis on tugevama toimega kui heroiin. Vahetpidamata sai ta oma ihuarstilt mitmesuguseid dopingaineid, kahtlaseid hormoonpreparaate ja ka karme narkootikume. Ainult sel moel suutis diktaator säilitada oma sõgedust kuni lõpuni välja. Ohler uuris seni ligipääsuta materjale ning vestles selle aja kaasaegsete, sõjaajaloolaste ja meditsiiniteadlastega. Tulemuseks on raputav ja faktitruu raamat. „Patsient A“ koostamist toetas tunnustatud Saksa ajaloolane Hans Mommsen, kes kirjutas raamatule järelsõna. Tema lõpphinnang: „See raamat siin muudab kogupilti sõjast.“

„Üks viimaste aastate huvitavaim raamat.“ Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitung

„Äärmiselt huvitav … tõsine teadustöö, väga hästi läbi uuritud.“ Sir Ian Kershaw, Briti ajaloolane, Hitleri monumentaalse biograafia autor

Norman Ohler sündis 1970. aastal Saksamaal väikeses Zweibrückeni linnas. Pärast õppimist Hamburgi ajakirjanduskoolis kolis ta vabakutselise kirjanikuna New Yorki ning avaldas aastal 1995 oma esikromaani „Die Quotenmaschine“, mida peetakse ühtlasi kõige esimeseks internetis ilmunud romaaniks. Järgnevatel aastatel valmisid tunnustatud romaanid „Mitte“ ja „Stadt des Goldes“.

2004.aastal töötas Ohler Palestiina linna Rām Allāh linnakirjutajana ning oli viimane eurooplane, kel õnnestus intervjueerida Yassir Arafati. Ohler on kirjutanud ka filmistsenaariume nagu Wim Wendersiga kahasse valminud „Palermo shooting“, mis esilinastus 2008. aasta Cannes’i filmifestivalil.

Esimese populaarteadusliku kirjandusteose „Patsient A“ (sks „Der totale Rausch“) tarvis kaevas ta viis aastat Saksamaa ja USA arhiivides ning uuris arvutult originaalmaterjale, mis senistes uurimustes kahe silma vahele olid jäänud. Raamatust sai kohe pärast ilmumist rahvusvaheline fenomen ning seda on praeguseks tõlgitud 25 keelde.

www.normanohler.com

 

ELUGA PÄÄSENUD. USKUMATUD PÄÄSEMISED JA HÄMMASTAVAD ELLUJÄÄMISLOOD
DAVID LONG
Helios Kirjastus, 2017

Sellesse esinduslikku ning rohkete illustratsioonidega raamatusse on kokku kogutud uskumatud ja hämmastavad tõsielul põhinevad pääsemislood. Lugeda saab polaaruurija Sir Ernest Shackletoni ajaloolisest Antarktika ekspeditsioonist, aga ka kaasaegsematest seiklustest nagu näiteks kaljulõhesse kinni jäänud Aron Ralstonist, kelle katsumuste põhjal sündis auhinnatud film “127 tundi”.

Jahmatama panevad lood ellujäämistest on ühekorraga šokeerivad ja üllatavad. “Mees, kes jõi hai verd” räägib mehest, kes veetis 133 päeva päästepaadis keset Atlandi ookeani, kus polnud joogivett. “Tüdruk, kes kukkus taevast alla” räägib teismelise tüdruku loo, kes kukkus lennukilt 3 km kõrguselt alla ja takerdus Amazonase džungli puudesse. “Naine, kes külmus surnuks, kuid jäi siiski ellu” räägib naisest, kes jäi jää alla lõksu ja kelle süda seiskus, kuid ometi suutsid arstid ta elu päästa.

Kogupereraamat “Eluga pääsenud” on suurepärane kingitus suvevaheajaks. Sobib lastele alates 10. eluaastast.

 

8-NÄDALANE VERESUHKRUDIEET. KUIDAS KIIRESTI KAALUS ALLA VÕTTA JA OMA KEHA ÜMBER HÄÄLESTADA
A.
MICHAEL MOSLEY
Tänapäev, 2017

See raamat on 2. tüüpi diabeedi epideemiast, mis on viimastel aastatel maailma haaranud. See on ka veresuhkru näitajate salakavalast tõusust, mis eelneb teist tüüpi diabeedile – eeldiabeedist. Dr Michael Mosley võtab käesolevas raamatus kokku usaldusväärsetest allikatest pärit tõsiteadusliku ja tõenduspõhise informatsiooni meie ajastu ühest suurimast tervisehädast, lammutab mõnedki dieetidega seotud müüdid ja esitab mõned radikaalsed ideed. Korralikult läbi viiduna on kehakaalu kiire alandamine äärmiselt tõhus viis, kuidas võidelda veresuhkrutaseme tõusuga ja tõrjuda 2. tüüpi diabeeti.