Ilukirjandus

 


EESTI VERI

ANNA-MARIA PENU

Tammerraamat, 2017

Romaan „Eesti veri“ uurib teravmeelse huumoriga isikliku elu võimalikkust lähituleviku Eestis. Ennekõike just naise keha otseselt puudutavaid otsuseid, aga ka teatud majanduslike, tööalaste ja poliitiliste valikute kaalu ning nende tagajärgi inimestele.

See on Eesti, kus noor peaminister Vamps keelab esimese asjana ära raseduse vabatahtliku katkestamise, mis romaani sündmustiku ka käivitab.

Enam hullemaks minna ei saa, arvavad Eesti elanikud. Kuid küünikud vastavad, et saab. Hullemaks saab alati minna. Ja lähebki. Igas kodus peab olema tulirelv, kuriteoks muutuvad töötus, abielurikkumine ning võõrkeeltes rääkimine. Kui palju võivad valitsuse otsused mõjutada inimeste eraelu, nende tundeid ja valikuid? Kuivõrd seotud on poliitika ja intiimsus?

Raamatu peategelane Eeva kirjutab poliitilisi kõnesid opositsiooni suurimale parteile, mida juhib tema ema. Samal ajal on ta isiklik elu ühe meeletu eksperimendi tõttu karile jooksmas.

Kõige taga tuksleb Eeva püüd trotsida neoliberaalset maailma, mille vastu ta tuliselt sõna võtab ja kust ta väljapääsu otsib. Vabadusel on aga väga kõrge hind. Sest vabadus pole kunagi olnud reegel, vaid alati erand.


LEIKUDE

ERNI KASK

Eesti Keele Sihtasutus, 2017

„Leikude” on meeldejäävate tegelaste ja miljööväärtuslike kirjeldustega romaan kadunud maailmast – 1980ndate Nõukogude Eesti külaühiskonnast. Rakvere rajooni Lembit Pärna nimelise kolhoosi Leikude osakonnas jälgib farmitööliste järeltulija, poiss nimega Erni, inimesi enda ümber, nende omavahelisi suhteid ja kõike muudki, mis tema nägemisulatusse jääb.

„Leikude” on katse kirjeldada maailma, mida enam ei ole või mida polnudki üldse olemas. Ühtlasi on „ Leikude” autobiograafiline arengulugu täis avastusi, pettumusi, huumorit ja vihjeid suurtele muutustele, mis polnud veel kätte jõudnud, aga mille hõngu oli juba kõikjal ümberringi tunda…




PILDI ILU RIKKUMISE PARATAMATUS. ESSEED JA ARTIKLID

VIIVI LUIK

Eesti Keele Sihtasutus, 2017

Üks kindel ja mõjuv rohi valetamise vastu on see, kui ise ei valeta.

Kuid kuidas sa ei valeta, kui oled inimene ja sul on nii hele kui tume pool? Kuid kui valetad, tunnista endale, et valetasid. Sellega on juba suur samm astutud. Küsi endalt, kas on midagi, mis on sulle püha ja kui on, kas sa siis häbened, et oled valetanud. See tundub sõnades nii suurejooneline, liiga ilus, kuid tegelikult on see ainuke rohi, mis aitab maailma jälle tõe suunas pöörata.






VARJUDES LÕHNAVAD VALGUSED

REIN SAVI

Grenader Grupp, 2017

Lugu ühest suure sõja järgsest veidi kummalisest lapsepõlvest. Ühest eesti perekonna võitlusest ellujäämise nimel. Lugu, mida ei saanud kirja panemata jätta. Lugu, mille lõhnad hoovasid aastakümnete tagant tänasesse päeva. Ja mis aitasid näha seda tänastki pisut teisemalt, kui ehk tavapärane oleks.





NEVERLAND

URMAS VADI

Kolm Tarka, 2017

“Neverland” on külluslik raamat inimeste obsessioonidest, haarav nagu film, mille omavahel põimuvaid liine tahad muudkui edasi jälgida. Mis saab eakast näitlejannast, kes hakkab reaalsusega sidet kaotama? Aga patriootlikust eestivenelasest, kes astub kaitseliitu? Ja peategelaste paarist, kui naine tüütu mehe pärast pikka kooselu päevapealt maha jätab? Romaan annab ühtlasi nii ängistava kui ka halenaljaka pildi sellest, kuidas inimesed oma kujutluste ja üksteisega (ammugi veel üksteiseta) hakkama ei saa. Iñárritu ja Aronofsky Eesti kastmes, koos autorile omaste fantaasiaelementidega.

Maarja Kangro



MINU EROOTIKA SALADUS

ARMIN KÕOMÄGI

Sebastian Loeb, 2017

Naised on igal pool. Mitte miski ei aita. Isegi pealtnäha nii igav ja turvaline formaat nagu uudistesaade.

Kui naine neid loeb, siis ma kujutan teda endale ette voodis minu all, minu ees käpukil, minu süles, valgustamas selle sama malbe ja neutraalse häälega mind kogu maailma olulisematest sündmustest. Minus lahvatab pöörane soov lasta käiku kogu oma erootiliste oskuste arsenal, et tuua sellesse tämbrisse midagi, mis kombekad vaatajad minestama sunnib. Ma tahan, et ta kiljuks järjekordse maakooli sulgemisest, et ta huilgaks iga pommirünnaku peale, et ta kraabiks mu selga verised vaod vaid seetõttu, et järgmisel päeval on oodata poolpilves ilma ja väheseid sademeid.

Romaanivõistluse võitja Armin Kõomägi värskes jutukogus on 16 novelli.



HEADE AEGADE LÕPP

ANNELI TÕEVERE

Hea Lugu, 2016

Novellikogusse „Heade aegade lõpp” kuulub seitse lugu. Neist nelja tegevustik toimub Hollandis, ülejäänuil Eestis. Asukohast sõltumatult keskenduvad lood inimese siseilma peegeldustele, mis viivad tegelaste elukäänakuteni heas või halvas. Teemade seast leiab ootamatu sõpruse, armastuse mitu tahku, kättemaksu lapsepõlves toimunu eest, oma ammuste soovide elustamise ja andekuse, mis ei pääse vabalt voolama. Side loodusega on sündmuste taustal tähtis nendeski novellides, mille tegevustik hargneb linnas.

Anneli Tõevere (s 1970) on nii novelle kui ka luulet avaldanud Loomingus alates 2005. aastast, tema luule esikkogu „Mesiniku tütar” ilmus 2015. Ta on teinud kaastööd Maalehele ja kirjutab kolumne veebiportaalis ERR.ee.

Anneli Tõevere kirjutatust meenub mulle kõigepealt tema tundlik side loodusega ja loodusesse kätketud lõpmatuse aistinguga. Siit avastasin aga midagi veel. Jah, inimesed kipuvad olema ennekõike seotud olmelisega, ühiskond ja kultuur saab meid endale. Ja seeläbi kasvab inimesse tubli „ametnikuhing”. Aga inimene ei saa siiski loodusest lahti. Hetkedel, mil looduse kauge ja truu seljatagune ennast taas tunda annab, võib meie vahele tulla saladus. Seepärast võikski olla park üks võtmekujundeid siinses novellikogus. Kusagilt metsiku ja hooldatu vahepealt läheb inimese igatsus elada välja oma vari ja valgus. Varjata ennast ja samas kõik päevavalgele tuua. Loodus ei rõõmusta ainult vaatlejat, looduse habras kohalolu jätkub inimeses. Nii nagu looduses, nii ka inimeses – avanemine ja sulgumine vajab aega ja õiget silmapilku.

Kultuurisaate „Plekktrumm“  juht Joonas Hellerma


KIRJAD TÜTRELE. EHK KUIDAS MA EMAKS KASVASIN JA OMA LAST KOGEMATA MAHA EI TAPNUD

DAGMAR LAMP

Post Factum, 2017

„Kirjad tütrele“ on aus, kohati naljakas, kuid peamiselt väga eluline sisevaade ühe noore naise emaks kasvamise teekonnale. Dagmar Lamp kogus kokku päevikukatked ning kirjad, mida ta hakkas kirjutama oma tütrele hetkest, mil rasedusest teada sai. „Kirjad tütrele ehk kuidas ma emaks kasvasin ja oma last kogemata maha ei tapnud“ ei näita emadust üksnes roosilise ja mannavahuse nunnu-maailmana, lugeja ette tuuakse ka heitlused sünnitusjärgse depressiooniga, frustratsioonimomendid, aga siiski ka need maailma ja hinge paigast liigutavad hetked, mille nimel see raske teekond on ette võtmist väärt.

See on sisevaade ema ja tütre kokkukasvamisse: intiimne, humoorikas, vaevaline, täis magamata öid ja lakkamatut nuttu. Kuid, mis peamine, see on raamat täis armastust.

Dagmar Lamp on blogija ja ajakirjanik. Tema sulest on varem ilmunud Eesti esimene blogiraamat „Daki.elab.siinˮ (2007), Epp Petronega kahasse kirjutatud jutukogu „Meestest, lihtsaltˮ (2007) ja seiklusjutustus „Õun ära süüaˮ (2007). Lisaks on ta kirjutanud jutukogud „Naistest, lihtsaltˮ (2011) ja „Kortermajaˮ (2014).


ÜHE INIMESE ELU

KALJU KRUUSA

Kirimiri OÜ, 2017

Seni kuus isiklikku luulekogu avaldanud erakkondlane Kalju Kruusa on jäänud luuletajaks, kes ei käi erariietes. Päris pikemat aega (ehk koguni kevadest) taimena elanud ja noorest peast alatasa peaga vastu müüri jooksnud autor pakub valikkogus peatükke noorusajust; trimpab otse tumedast metsiku looduse lähedal seisvast tundmatuks jääda soovivast salapärasest eluallikast; ning tahaks olla pigem tillukene liivatera hammaste kriginal tühja tiksuvas inimkäolises kellavärgis ja oodata, mil see kukuks kok-ku!

Luuletaja on pälvinud Betti Alveri debüüdiauhinna (1999), Gustav Suitsu nimelise luulepreemia (2008), Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia (2011).

* * *

Sündisin

ja surusin käe rusikasse.

Kui ta avasin, olid sinna sisse muljut

saatusejooned.

Vyi hoopis saatusejooned

peente niitidena

mu pihu rusikasse krousisid.


LENDA, LENDA, LEPALIND

MARJE ERNITS

Eesti Raamat, 2017

Üks tüdruk Liisa Mäesild sündis täpselt Teise maailmasõja viimasel päeval ja kasvas üles vaikses Eesti maakohas, vanas mõisas, kuhu uus võim oli rajanud metsamajandi. Metsaülema tütrena õppis ta varakult austama füüsilist tööd ja jälgima loodust, tal jätkus seejuures pilku ka inimeste ning elunähtuste jaoks. Liisal tuli alustada sealt, kus tema vanemate lootused ja unistused kustusid.

Autobiograafiliste sugemetega teos annab huvipakkuva sissevaate sõjajärgsesse olustikku, loob mõjusa pildi viiekümnendate aastate surutise õhkkonnast, mis kipub uute põlvkondade jaoks jääma unustatuks.





LIIVAKELLA HELINAL

TUULE LIND

Tänapäev, 2017

Et mida ma siis kardan? Ilmselt muutusi, mis võivad mu igapäevasest rutiinist välja kiskuda. Kardan avada hinge ja südame seni veel võõrale inimesele, kes erineb täiesti mehest, kellega aastaid koos sai elatud. Kes tuleb su ellu hoopis teistsuguste arusaamade ja harjumustega, paneb sind tundma tundeid, mis ammu varjusurmas olnud, paiskab segi su näiliselt rahuliku kulgemise läbi igatsus ja erutus­vaese elu. Kas ma olen selleks valmis? Pean ju olema, ega mul siis enam esimene noorus pole.

Kardan ma veel ühte asja. Nimelt tean – ja see on puhtalt minu eripära, arvan ma –, et kui esimene mulje uuest tuttavast pole hea, läheb mul esialgu ikka väga kõva aur mulje tagant inimese loomuse ülesleidmiseks. Ma seletan. Kui minu eas naine läheb teisele ringile, on ju loomulik eeldada, et potentsiaalne kavaler kannab endas kindlaid ealisi muutusi: kurrud näos on sügavad, juuksed on pealaega hüvasti jätnud, vaadet kinganinadele varjab kõht, lõua all on lott ja oma teed on läinud vasakult viies ülahammas. Võibolla koguni mitu hammast ...

Sooja huumoriga räägib peategelane, naine 50 +, oma otsingutest. Tema hing keeldub vanust tunnistamast ja süda ei loobu unistamast ...


KULLAKENE

TIIT SEPA

Ersen, 2017

Synne, Hinno, Priit, Lauris ja teised satuvad maailma, mis on neile ühtaegu tuttav, kuid ka hirmuäratav ja võõras. Raamatus põimuvad joomise ja kainusega seotud elud. Koos hakatakse lahendama probleeme, mida tekitavad salaalkohol ja imelikud kadumised. Ka rööve ja vargusi kogetakse. Tuleb ette imelikke ja ohtlikke sündmusi ning abivajavate joodikute kantseldamist. Samas on romaanis ka lustlikke noote, kui kõneldakse Hinno ja Synne pereelust. Lapsed ning südamlikud ja abivalmis sõbrad on nende elu tähtis osa.





VIKERKAARE TAGA JA EES

LEA JAANIMAA

2017

Lea Jaanimaa on sündinud Järvamaal. Alates 1978.aastast elab Tallinnas. Nagu lühinovellide kangelannadel, on rohkete keerdkäikudega kulgenud ka autori enda elu. Kõige tähtsamaks saavutuseks peab ta nii ema kui isa rolli kahe poja täisealiseks kasvatamisel. Kirjutamisega hakkas Lea tegelema pärast poegade kodust lahkumist.

Autor on siia raamatusse kogunud lood, mis on kirja pandud sisetunde ja osalt läbielatu ainetel. Sekka ka veidraid lugusid, mis kindlasti on kellegagi juhtunud, aga ta ei tea, kellega.

Samalt autorilt on varem ilmunud romaanid „Tagurpidi valed” (2011), „Tule eile meile” (2012), „Kuidas, palun?” (2013), „Äratundmishirm” (2014) ning lasteraamat „Maya” (2016).


MINU SOOVIDE NIMEKIRI

GREGOIRE DELACOURT

Eesti Raamat, 2017

Jocelyne on 47 ja tal on väike pudupood. Ta on natuke ülekaaluline, tema abikaasa on täiesti tavaline ja tema parimad sõbrannad on kaksikud, kes peavad kõrvalmajas ilusalongi. Jocelyne on jõudnud punkti, kus ta hindab oma elu ja võrdleb seda oma teismeliseea unistustega. Kui Jocelyne oli 17, suri ta ema, isa invaliidistus veidi hiljem ja nii pidi Jocelyne noorelt alustama tööd pudupoes, selle asemel et jätkata oma unistuste poole pürgimist. Aga on ta siis tõesti õnnetu? Tal on vabad nädalavahetused, sõbrad, tema kudumisblogi, tema töö ja tema väikesed naudingud.

Siis ostab ta kaksikute pealekäimisel lotopileti ja võidab 18 miljonit. Ta võiks muuta oma elu täielikult, aga mida ta tegelikult tahab? Ta ei räägi kellelegi oma võidust, veel mitte ... Ta asub koostama oma soovide nimekirja: uus mantel, vannitoavaip, tütre külastamine Inglismaal. Ta astub sisse Chaneli poodi Pariisis, mõeldes, et võiks osta kõike, mida tahab, kuid kas uus kott teeks ta tõesti õnnelikumaks kui võileib, mille abikaasa hommikul valmistas? Vahepeal saab tema käsitööblogi üha populaarsemaks, tuues uusi sõpru ja äripakkumisi. Jocelyne tunneb end oma harjumuspärases elus turvaliselt ja kõhkleb raha välja võtmast. Ta vaid koostab üha uusi oma soovide nimekirju, et mida kõike võiks selle rahaga teha.

Kuid ühel päeval variseb kõik …


PEEGLITE RAAMAT

EUGEN OVIDIU CHIROVICI

Tänapäev, 2017

Kirjastaja Peter Katz saab meili teel käsikirja, mis räägib 1980ndatel Princetoni Ülikoolis salapäraselt mõrvatud kuulsast professorist Joseph Wiederist. Katz loodab käsikirjast teada saada Wiederi mõrva saladuse, kuid käsikiri on vaid osaline ja selle autor sureb peagi. Kirjastaja palkab asja uurima ajakirjanik John Kelleri ja peagi hakkab loo vastu uuesti huvi tundma ka kunagi Wiederi mõrva uurinud politseinik Roy Freeman. Kuid kõik asjasse segatud isikud näivad toonaseid sündmusi mäletavat isemoodi …

“Peeglite raamat”, tuntud rumeenia kirjaniku E. O. Chirovici esimene inglise keeles kirjutatud teos, hakkas kulutulena levima juba käsikirja kujul. 2017. aastal ilmub see ligi neljakümnes keeles.


ARMASTUSE GRAVITATSIOON

SARA STRIDSBERG

Eesti Raamat, 2017

Romaani keskne tegevuspaik on Rootsi tuntuim vaimuhaigla Beckomberga, mille eraldatud ja ebaisikulisse olustikku on autor oskuslikult põiminud ühe perekonna loo. Sel moel on ta andnud raviasutusele inimliku näo. Teose peategelased on ravil viibiv tundliku loomuga alkohoolik ja tema tütar. Autor käsitleb tütre armastust isa vastu ja püüdeid temani jõuda, alguses lapseeas, hiljem noore naise ja emana teda mõista. See lugu räägib unistusest hoida valguse käes kedagi, kes ei ole tahtnudki seal olla, soovist kinni püüda see, kes tahab vabalt langeda. Paljutahulise romaani ebatavaliste tegelaskujude kaudu mängib autor mõttega vabadusest ja selle piiramisest, haigusest ja normaalsusest. Kaunis loodusmiljöös asuv haigla omandab Stridsbergi sule läbi peaaegu müütilise mõõtme. Tegelaste eluraskustest ja tegevuspaiga alateadvuslikust süngusest hoolimata on teose meeleolu pigem helge ja inimlik.

Sara Stridsberg (snd 1972) on üks Rootsi nüüdiskirjanduse säravamaid esindajaid. Tema keel on omanäoline ja Rootsi kirjanduses erandlik. Just see lüüriline ja elegantne, ühtlasi karge ja lihtne väljenduslaad kujundab romaani eripalgelistest tegelaskujudest ja sündmustest harmoonilise terviku ning toob esile autori tohutu empaatiavõime. 2016. aastal valiti Stridsberg Nobeli kirjandusauhinda jagava Rootsi Akadeemia 13. liikmeks.


TEISEL POOL SEINA

SHARI LAPENA

Eesti Raamat, 2017

Kõhedusttekitav põnevik noorest abielupaarist ja nende näiliselt sõbralikest naabritest.

Anne ja Marco Conti on õnnelik paar. Neil tundub olevat kõik – armastus, suurepärane kodu ja kena väike laps, Cora. Ühel õhtul kutsutakse nad naabrite juurde külla. Kuuekuune beebi jääb üksinda koju, kuna lapsehoidja ütleb viimasel hetkel ära. Aga sellest pole midagi, nad lähevad ju kõrvalmajja. Anne ja Marco võtavad kaasa beebimonitori ning käivad last kordamööda iga poole tunni tagant vaatamas. Kui nad jõuavad lõpuks kella poole kahe ajal öösel koju, on laps kadunud. Kahtlus langeb kohe vanematele ning Anne ja Marco ei tea enam, keda nad võivad usaldada. Peagi selgub, et mõlemal on saladusi, mille ilmsikstulekut nad pelgavad. Kuid nad ei ole ainsad, kellel on midagi varjata. Järgneb närvesööv lugu pettusest, kahepalgelisusest ja truudusetusest, mis hoiab enda haardes kuni viimase šokeeriva pöördeni.

Shari Lapena töötas advokaadina ja inglise keele õpetajana, enne kui pühendus raamatute kirjutamisele. „Teisel pool seina“ on tema debüütpõnevik.


KÕIK, MIDA MA EI MÄLETA

JONAS HASSEN KHEMIRI

Varrak, 2017

Noor mees saab autoavariis surma. Kas tegu oli õnnetuse või enesetapuga? Nimetu kirjanik otsustab välja selgitada, mis täpselt Samueli viimastel elupäevadel juhtus. Samueli naabrite, sõprade ja sugulastega tehtud intervjuudest koorub välja portree hoolivast lapselapsest ja truust sõbrast, kelle elus mängisid keskset rolli tema tüdruk Laide ja parim sõber Vandad.

Äsja abielu lahutanud Laide soovis rajada varjupaika illegaalselt Rootsis viibivatele perevägivalla ohvriks langenud naistele. Mida enam Samuel teda selles ettevõtmises aitas, seda kaugemaks jäi ta Vandadist, kes sõbra kaotust valusalt üle elas. Seda päevani, mil Samuel ootamatult nii Laide kui ka Vandadi elust kadus. „Kõik, mida ma ei mäleta” on painav jutustus armastusest ja mäletamisest, mis oma täpse stiili ja mängulise ülesehitusega mõjub kui pingeline põnevik.

Ema poolt Rootsi, isa poolt Tuneesia päritolu Jonas Hassen Khemirit (snd 1978) peetakse oma põlvkonna üheks olulisemaks Rootsi kirjanikuks. Ta on pälvinud mitmeid tunnustusi, sh 2015. aasta parima Rootsi romaani Augustipreemia „Kõik, mida ma ei mäleta” eest.


VALVE LÕPP

STEPHEN KING

Ajakirjade Kirjastus, 2017

Palatis number 217 on ärganud miski, mis on tulvil kurjust. Brady Hartsfield, kes korraldas kaheksa hukkunu ja paljude vigastatutega veresauna, on lebanud kliinikus viis aastat vegetatiivses seisundis. Arstide arvates ei saa olla juttugi tema paranemisest. Kuid Brady on teadvusel ja tema kasutuses on uued võimed, mis lubavad külvata kujuteldamatut hävingut haiglapalatist väljumata.

„Valve lõpus” leiab Stephen Kingi Hodgesi-triloogia närvekõditava lõpplahenduse, kus põnevik on ühendatud Kingi populaarseima kaubamärgi, südant põksuma paneva üleloomuliku elemendiga. Tulemuseks on kaasahaarav pilguheit inimese haavatavusse ning kõhedusttekitav põnevus ja pinge.




IMELISTE SÜNDMUSTE AASTA

SARAH WINMAN

Varrak, 2017

Cornwall, 1947. Marvellous Ways on 90-aastane naine, kes on pea terve elu elanud kõrvalises mahajäetud külakeses. Viimasel ajal istub ta ühtepuhku oma haagiselamu trepimademel ja ootab midagi. Ta ei tea täpselt, mida, aga ta on kindel, et kui see kord kätte jõuab, tunneb ta selle ära.

Freddy Drake on noor sõdur, kes on lubanud täita oma sureva sõbra viimase palve ja tema kirja Cornwallis elava isa kätte toimetada. Freddy teekond ei kulge aga nii nagu loodetud. Meri uhub ta Marvellousi ukse ette ja naine võtab tolle nii füüsiliselt kui ka vaimselt sandistatud noormehe oma hoole alla. Alguse saab kummaline sõprus, mis võib tuua mõlema ellu just seda, mida nad kõige rohkem vajavad. Marvellousile midagi, mis aitaks tal jätta hüvasti siinse maailmaga, ja Freddyle seda, mis annaks jõudu edasi minna.


PAREMATESKI PEREDES

MATS OLSSON

Varrak, 2017

Harry Svensson ärkab keset suveööd selle peale, et üks võõras tüdruk taob tema Solvikeni maja uksele. Nii pea kui ta ukse avab, jookseb tüdruk tema voodi alla peitu. Kõigest mõni hetk hiljem kuuleb Harry maja ümber liikumas kahte meest, kes ilmselt tüdrukut otsivad. Järgmisel päeval püüab Harry välja uurida, milles on asi, ent kümneaastane Emma on kohutavalt hirmul ja julgeb vaevu suud paotada.

Kes on need kaks, kes tüdrukut otsivad, ja mida kasvatatakse sügaval metsas suures kasvuhoones? Kuidas on motojõuk Dark Knights seotud meedia eest varju hoidva jõuka Björkenstamide perekonnaga? Ja mis on juhtunud Emma isa ja emaga? Aeglaselt, kuid järjekindlalt jõuab Harry jälile saladusele, mis on palju süngem, kui ta eales oleks osanud arvata.

Mats Olsson on ajakirjanik, kes on viie aastakümne jooksul kirjutanud artikleid nii muusikast, filmist, spordist, toidust kui ka USAst ja paljust muust. Tema esimene krimiromaan Harry Svenssoniga peaosas „Karista ja lase surra” ilmus kirjastuselt Varrak 2016. aastal.


CORNWALLI TAEVA ALL

LIZ FENWICK

Varrak, 2017

Öise rongiga Cornwalli poole sõites murrab Demi pead, miks tal koguaeg viltu veab. Ta on jäänud just ilma oma unistuste töökohast ja poiss-sõbra alatuse tõttu ka elukohast. Nii ei jää tal üle muud, kui ajutiselt vanaisa juurde Cornwalli kolida.

Äsja lesestunud Victoria on veendunud, et lõpuks ometi on tal kõik, mida ta kunagi soovinud on. Aastaid kestnud armastuseta abielu kõrvalt oli tal alatasa kõrvalsuhteid ja vastse lesepõlvega kaasnev vabadus istub talle hästi. Eriti rõõmustab teda asjaolu, et lõpuks ometi peaks Corwalli uhke Boscaweni mõis talle kuuluma.

Kuid mõlemat naist ootab ees üllatus, nende õnn on pöördumas ja neil tuleb leida uuest olukorrast väljapääs. Seejuures hakkab õuna- ja lilleaedadest ümbritsetud mereäärne Boscaweni mõis mängima olulist rolli nii ühe kui ka teise elus.

Liz Fenwick on sündinud ja kasvanud Massachusettsis. Kahekümnendate eluaastate keskel kolis ta Londonisse, kus tutvus tulevase abikaasaga. Neil on kolm last. Cornwalli sattus Liz esimest korda 1989. aastal ning seitse aastat hiljem soetas endale sinna elamise. Kirjastuselt Varrak on Fenwicki Corwalli-teemalistest romaanidest ilmunud raamatud „Maja Cornwallis“, „Cornwalli armulugu“ ja „Cornwalli võõras“.


TAEVA VÄRV

JULIANNE MACLEAN

Ersen, 2017

Sophie Duncan on edukas kolumnist, kelle maailm kukub kokku pärast ta tütre ootamatut haigust ja ta abikaasa šokeerivat kõrvalsuhet. Kui hakkab tunduma, et asjad ei saa enam hullemaks minna, libiseb ta auto jäiselt teelt välja ja kihutab jäätunud järve. Seal, külmas ja pimedas veesügavuses, kogeb Sophie midagi sügavat ja ebatavalist – midagi, mis avab tema minevikus peituvad saladused ja õpetab talle, mida tähendab tõeliselt elada.

Sophie on vaimustavalt ehe tegelaskuju, kes valab kogu oma südame selle romaani lehekülgedele ja jagab meiega oma ebatavalist teekonda enda leidmise, südame murdumise ja lunastuse juurde. Tema lugu ei tohi tähelepanuta jätta.





TÄISPÖÖRE

FERN MICHAELS

Ersen, 2017

Dr Blake Hunter leiab Georgias Sweetwateri tänavalt uitamas minevikuta naise Casey Edwardsi, kes kümmekond aastat tagasi toimunud kohutavate sündmuste tagajärjel on ilma jäänud mälust.

Naise peos on paberitükk aadressiga. Luigemaja on uhke häärber, kus elab Casey ema oma salapärase põdura mehega. Kuid näib, et see kodu pole kaugeltki turvaline koht.

Casey otsustab ennast ümbritseva saladuste rägastiku lahti harutada. Kõik vastused on kusagil Luigemajas ja selle uhketes aedades olemas, kuid keegi tahab Caseyst vabaneda, enne kui naisele liiga palju meelde tuleb. Nüüd peab Casey võtma kokku kogu jõu ja appi äsja leitud armastuse, et jõuda minevikus selgusele ja võtta tulevik enda juhtida.


MINEVIKU KOOREM

NORA ROBERTS

Ersen, 2017

Mineviku eest ei õnnestu kuskile põgeneda...

Naomi Bowesi lapsepõlv lõppes ööl, kui ta järgnes isale metsa. Vabastades keldrisse kinni pandud tüdruku, tõi Naomi päevavalgele isa kohutavad kuriteod, mille tulemusena sai isa kurikuulsaks.

Nüüd on perekonnanime Carsoniks muutnud Naomi edukas fotograaf ning leidnud tuhandete miilide kaugusel koha, mis teda kõnetab ja kutsub. Kuid isa patud ei taha teda maha jätta ning nagu ta on ikka ja jälle kogenud, jälitab minevik teda painajana.


OOTAMATU ÕNN

ROBYN CARR

Ersen, 2017

New York Timesi menuautor Robyn Carr loob emotsionaalse ja meeleoluka galerii tegelaskujudest romaanis, mis jutustab vaesusest, rikkusest, naistest, sõprusest ja õnne keerulistest teedest.

Pärast rahandustegelasest abikaasa enesetappu variseb Emma Shay Comptoni unelmate elu põrmu. Richard Compton omastas klientide säästud, et rahastada oma pillavat elustiili New York Citys, ja kuigi naine ei olnud mingil moel äriga seotud, kannab Emma abikaasa kuritegude taaka. Ta on puupaljas.

Talle on toeks ainult üks sõber, keda ta tundis juba keskkoolis ja kes julgustas teda tulema koju Sonoma maakonda. Kuid otsast alustada ei ole lihtne ja Sonoma on täis kurbi mälestusi. Ja inimesi, keda ta parema meelega näha ei tahaks, eriti just Riley Kerrigani.

Riley ja Emma olid nagu õed – kuni Riley Emma reetis ja nende sõprusele lõpu tegi. Emma lahkus linnast ja otsustas mitte kunagi enam tagasi vaadata. Nüüd, püüdes ise hakkama saada, ei pääse Emma oma abikaasa maine eest ja peab abi saamiseks pöörduma viimase inimese poole, kellelt ta abi paluks – oma endise parima sõbra poole. See on ebamugav taaskohtumine, sest mõlemad naised peavad seisma silmitsi aastate jooksul tehtud vigadega. Ainult siis, kui nad leiavad võimaluse andestada teineteisele – ja iseendale –, leiavad nad sellise elu, nagu on soovinud.


VIIMANE KOLOONIA

JOHN SCALZI

Fantaasia, 2017

Vanamehe sõja kolmandas raamatus määratakse John Perry ja Jane Sagan juhtima koloonia asutamist Roanoke'i-nimelisele planeedile. Lisaks probleemidele nii planeedi uute kui vanade asukatega satuvad nad tähtedevaheliste poliitiliste sündmuste keerisesse ja peavad kõikvõimalikke kavalusi kasutades üritama päästa nii ennast, koloniste kui inimsugu tervikuna.






KÜPSISEPARADIIS 2 EHK MASKID & MASKOTID

KERTTU RAKKE

Mitu Juttu OÜ, 2017

Raamatust „Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud“ tuttavaks saanud tegelased Karin, Annika, Tia ja Cärolyn on nüüd kaheksa aastat vanemad. Maailm on muutunud, tuleb ka ise muutuda.

Järjest olulisemaks saab vajadus teeselda, tõmmata pähe mask, et ümbritsevat endale ja teistele ilusamaks valetada. Mõne jaoks on mask stardipakuks, mõnele turvapaigaks, mõnele aga ei mahu valitud mask üldse pähe. Selle kõige juures küsitakse endalt ka igavikulisemaid küsimusi: kust läheb piir üksinduse ja üksilduse vahel? Kus lõppeb positiivne mõtlemine ja algab enesepettus? Mis vahe on unistustel ja soovmõtlemisel? Kas need, kes sind aidata tahavad, on alati sõbrad? Kas hea ja õige peab alati olema igav?

– Kui julgetakse ilma hirmuta iseendale otsa vaadata, tulevad ka vastused.


KOHTUMISED

KRISTIINA EHIN

2017

Luulekogu "Kohtumised" keskendub päriskohtumiste tähenduslikkusele süveneva virtuaalsuhtluse ajastul. Luulekogu läbivaks vormiks on dialoogid.

“Ühtäkki mõistsin, et minu elus on olnud kohtumisi inimeste, paikade, lindude-loomade, hetkede ja iseendaga, mis on mulle tähendusrikkad, kuid ununeksid siiski ühel päeval täielikult, kui ma neid luuletusteks ei kirjutaks. Just sellest äratundmisest ongi see luulekogu alguse saanud. Lähisuhted, laste ja vanemate kontakt, vajadus emakeelse kultuuriruumi järele, sõprade otsingud ja igapäevaelu mõtestamine on selle luulekogu tähtsaimad märksõnad,” kirjeldab autor raamatu sündi.

Kuis haukab öö … Sa vaata seda aega 

mis iluimidžite ussipurust!

See ostukärukujuline maailm

kord veereb vastu seda kivi puruks

mis seisab siin ja midagi ei taha

musttuhat aastat ümber madal meri

Kui surmamõistetud kel vähe raha

meis tuikas veri


MINU KÜPROS. PÕSEMUSID JA PÄIKE

KÄTY GAVRIILIDIS

Petrone Print, 2017

Jah, ma tean, mu lugu kõlab kui muinasjutt või klišee. Tutvun Kreekas Vladimirosega, kes elab ja töötab Küprosel. Me abiellume ja ma kolin koos temaga sellele imelisele palmisaarele uut elu alustama. Siin õpin nautima mereandide suussulavat maitset ja küproslaste lemmikjooki jääkohvi. Töötan erinevates kohtades, otsin enda ellu rohkem kunsti ja püüan seda ka lõuendile saada. Minu siinne kodulinn on Limassol, kuid üritan võimalikult palju avastada kogu saart – maalilisi mägikülasid, pealinna ja Põhja-Küprosel asuvat Türgi-poolt. Nüüdseks olen siin elanud juba üle seitsme aasta.

Sellesse võrratusse Vahemere saareriiki on väga kerge armuda. Küprosel on omapärane, mõrkjalt magus lõhn – veidike kaneeli ja värsket kohvi, mõni õitsev igihaljas taim, natuke jasmiini, äsja niidetud muru. Mind ootab siin ees sooja südamega rahvusvaheline seltskond. Kohalikud on rõõmsameelsed, muretud ja külalislahked ning vahel kimbutavat koduigatsust peletavad armastuse hõng, päikeselised päevad ja maitsev toit.

 


VANADUSE VÕLUD
TIIA TOOMET
Tammerraamat, 2017

Tõepoolest, hea on vana olla!

Lapsed on suureks kasvatatud, eluase olemas, asju ülearugi. Ei pea enam muretsema nii palju oma välimuse pärast, võid käia riides lihtsamalt ja mugavamalt, loobuda kõrgetest kontsadest, moehilpudest, pole tarvis lakkamatult igasugust träni juurde osta. Enamgi veel, nüüd lõpuks tohid olla avalikult egoistlik, mõelda rohkem iseendale ja oma soovidele.

Vaimukas mõttekogumik Tiia Toometilt.

 

LAS MA LÕBUSTAN SIND

MART JUUR

Tammerraamat, 2017

Uues jutukogus vaatleb Mart Juur kultuurielu, meediat ja poliitikat ning heidab pilgu tavaliste inimeste ebatavalisse argipäeva. Olgu tegevuspaigaks ajalehetoimetus, Mustamäe korter või lasteaed, ikka ja alati võib Juure lugudes tajuda kaasaja rahutut pulssi.





 

SÕDA 2023. TAAVET. KOLJAT

LEO KUNNAS

KÜPPAR&KO, 2016

Loo peategelane on Peeter Tergens. Noor Peeter Tergens sündis Leo Kunnase 2001. aastal ilmunud romaanis „Sõdurjumala teener”. Nüüd toob Kunnas ta tagasi lugejate ette.

Leo Kunnas ühendab selles raamatus ulmekirjaniku kujutlusvõime, halastamatu realismi ja detailitäpsuse, professionaalse operatiivohvitseri teadmised-oskused ning humanisti sõjavastase vaate üheks tervikuks. „Sõda 2023” on teos, mille eesmärk on panna meid mõtlema, mida ja kuidas teeksime, kui sõda ühel päeval tõesti peaks puhkema.

Raamatu muudab eriliseks see, et ühtede kaante vahel on tegelikult kaks erinevat lugu. Õigemini on tegemist sama loo kahe erineva stsenaariumiga. Nii saab lugeja ise jälgida, et kuidas mõjutab (sõltuvalt meie tegevustest) sõda kogu meie ühiskonda? Mis valikud on igal inimesel? Kuidas tegutsevad Vene, Eesti ja liitlasväed? Millega see kõik lõppeda võib?

Sõda 2023 on teos, milles Leo Kunnas ühendab oma julgeolekuteemalised analüüsid ja suurepärase loojutustamise oskuse. Lisaks leiab raamatust kolme noore kunstniku illustratsioonid ning sündmuste käiku kirjeldavad põhjalikud lahingukaardid.
 

 

TRILOOGIA

JON FOSSE

Eesti Raamat, 2017

„Triloogia” koosneb kolmest üksteisel põhinevast lühiromaanist. „Unetu” jutustab kahest noorest inimesest, Aslest ja Alidast, kes kiinduvad teineteisesse juba esimesel kohtumisel ja kasvavad lahutamatult kokku. Ent eelnevate kohutavate sündmuste vari mõjutab edaspidi pöördumatult nende saatust. „Olavi unenäod” jätkab Asle ja Alida lugu, ent nüüd kannavad nad nimesid Olav ja Åsta. „Õhtuväsimus” on vana naise, Alida tagasivaade elule. Müstiline ja tõlgendusterohke. Hümn Armastusele.

Fosse kirjutamise stiili iseloomustavad sõna- ja lausekordused, mis annavad tekstile oma rütmi. Vaatamata minimalistlikule keelele on tekstil võimas tundelaeng, mis loob lugedes erilise, fosseliku seisundi. Väheste vahenditega suudab ta öelda mõtlemapanevalt palju.

Romaanides vahetuvad tegelikkus ja unenäod, elu ja surm, esineb mõttelisi rännakuid ajas ja ruumis, metafüüsilist dimensiooni, piibellikku allusiooni. Neis on juttu igikestvast armastusest, halastusest ja leppimatusest. Fosse kirjutab elu mitmekihilisusest, sellest, mis jääb inimese sünni ja surma vahele, kirjutab üksindusest ja igatsusest, kannatusest ja kaotusvalust, aga ka usust, lootusest ja armastusest.

Jon Fosse (1959) on Norra kirjanik ja dramaturg, enim mängitud kaasaja autoreid maailmas. Viimastel aastatel on ta pühendunud luule ja proosateoste kirjutamisele. Fosse arvukate kirjandus- ja teatriauhindade seast võib leida Põhjamaade teatriliidu dramaturgiaauhinna, Skandinaavia rahvusteatrite auhinna, Rootsi Akadeemia Põhjamaade auhinna, Rahvusvahelise Ibseni auhinna. „Triloogia” eest pälvis ta Põhjamaade kõige esinduslikuma – Põhjamaade Nõukogu 2015. aasta kirjandusauhinna. Eesti keeles on ilmunud tema romaanid „Pelgupaik” (2001) ja „See on Ales” (2008). 

 

OLEMISE TALUMATU KERGUS

MILAN KUNDERA

Varrak, 2016

20. sajandi ühe tähelepanuväärsema kirjaniku Milan Kundera romaan „Olemise talumatu kergus“ jutustab loo noore naise Tereza ja tema arstist elukaaslase Tomáše suhtest. Hoolimata sügavatest tunnetest Tereza vastu ei suuda Tomáš lakata kohtumast teiste naistega, seal hulgas kunstnik Sabinaga, kellega teda ühendab eluaegne sõprus. Teise olulise loona tõuseb esile Šveitsi emigreerunud Sabina suhe idealistliku akadeemiku Franziga.

Rabavalt selge pilguga, tundlikult, ent vähimagi sentimentaalsuseta kirjeldab Kundera oma vastuokslike ihade ja hirmudega tegelasi ning nende maailma, mida iseloomustab veendumus, et inimelu ei kordu ja seega pole ühelgi teol tegelikult tähtsust.

Milan Kundera on sündinud Tšehhi vabariigis, alatest 1975. aastast elab ta Prantsusmaal. „Olemise talumatu kergus“ ilmus 1984. aastal Prantsusmaal.

 

PIILUJA MOTELL

GAY TALESE

Tänapäev, 2017

Ühel päeval võtab ajakirjanikuga ühendust mees, kes on pikka aega pidanud motelli. Nagu selgub, on tema hobiks olnud läbi lakke puuritud augu piiluda, mida teevad inimesed motellitubades. Kõige selle kohta on ta pidanud detailselt päevikut. See on üllatav, häiriv ja köitev lugemine.

Gay Talese (snd 1932) on üks tuntumaid USA ajakirjanikke, nn pikkade lugude meister, kes on aastakümneid avaldanud olemuslugusid New York Timesis, New Yorkeris, Esquire’is jt tuntud väljaannetes.




 

PÜÜA MITTE HINGATA

HOLLY SEDDON

Päikese Kirjastus, 2017

Üks ununenud tüdruk.

Üks kohutav saladus.

Kaks elu kaalukausil.

Unustage tüdrukud, kes on rongis või kadunud – te ei suuda „Püüa mitte hingata“ köidet käest panna. See on lihtsalt nii hea. – Goodreads

Holly Seddoni kütkestav debüüt on haarav põnevuslugu, täis kiireid süžeepöördeid, rikkaliku siseeluga tegelasi ja kaasahaaravat psühholoogilist pinget.

Mõned saladused ei sure iialgi. Neid lihtsalt hoitakse vaka all.

Alex Dale on omadega puntras. Ennasthävitav elustiil on talle maksma läinud abielu ja ajakirjanikukarjääri. Talle on jäänud vaid harjumused: hommikune jooksmine, kuni keha valutab, siis mõni tund hajevil tööd, kuni minevik temast võitu saab ja teda põhja veab. Iga päev on justkui vee peal kõndimine ja iga öö nagu uppumine. Aga siis avastab Alex artikli jaoks intervjuusid tehes Amy Stevensoni. Amy Stevensoni, kes oli kuni hetkeni, kui ta pärast armutut kallaletungi teadvusetuna leiti, üks täiesti tavaline väikelinnas elav tüdruk. Amy Stevensoni, kes on maailmast unustatuna viisteist aastat koomas olnud. Amy Stevensoni, kes – arstide teadmata – on oma keha vang, teadvusel, ent halvatud, ning kes elab uuesti läbi mineviku sündmusi.

Peagi kuuluvad Alexi päevakavasse ka haiglakülastused ning seejärel rünnaku algsete kahtlusaluste küsitlemine. Aga portreeloost saab ajakirjaniku kinnisidee. Kuidas lahendada kuritegu, kui ainus tunnistaja pääses küll eluga, kuid ei saa ütlusi jagada? Suutmata loobuda kujuteldamatu tõe paljastamisest, taipab Alex, et ta ei aja taga vaid head lugu – ta otsib lunastust.

„Püüa mitte hingata”, mis põikab olevikust minevikku ja tagasi olevikku, avaneb kiht kihi haaval, kuni paljastub verd tarretav lõpplahendus. Tulemuseks on jäägitult kaasahaarav tempokas põnevik ammu maha vaikitud saladustest ja segasest tõest.

 

 

TEISIPÄEVANAISTE PUDRU JA KAPSAD

MONIKA PEETZ

Varrak, 2017

 

„Kõik peab muutuma!” otsustab Kiki, kes on tüdinenud viletsast õhust, pidevast parkimiskoha otsimisest ja lakkamatust ehitusmürast oma Kölni kodumaja ees. Nii otsustab Kiki kolida koos Maxi ja aastase tütre Gretaga maale. Alles äsja oli ta reisil mööda Mecklenburgi järvistut uuesti armunud – tühjalt seisvasse tornikestega koolimajja. Talle sai kohe selgeks, et sinna teeb ta stressis linnaelanikele mõeldud külalistemaja. Ent hoone on palju kehvemas seisus, kui Kiki oskas karta. Kolm nädalat enne avamist peab Kiki endale tunnistama, et ta ei saa üksi hakkama. Tubades on kõik segamini nagu pudru ja kapsad, seevastu peenardel, kus peaks külaliste tarbeks kasvama maheaedvili, valitseb haigutav tühjus. Õnneks saabuvad Kikile nõu ja jõuga appi teisipäevanaised ehk tema neli sõbrannat, et lüüa hoogsalt kaasa kõikjal, kus on vaja abikäsi. Igaüks toob endaga kaasa tükikekese oma argipäevast. Välja arvatud Caroline, kellel on slepis kahtlust äratav mees.

Tülid, valed, reetmine, isegi Kiki kolimine Ida-Saksamaale – mitte miski ei suuda teisipäevanaisi lahku viia. Äärmisel juhul mõni mees. Mees, kellel on sarmi ja salajane missioon.

Monika Peetzi sulest on varem ilmunud romaanid „Teisipäevanaised” (e.k 2012) ja „Seitse päeva söömata” (e.k 2013). Kumbagi raamatut viie sõbranna elust müüdi saksakeelses kultuuriruumis üle miljoni eksemplari. Tema raamatud on ilmunud 24 riigis ja need on bestsellerid ka välismaal. Mõlema raamatu põhjal on Saksamaal vändatud film.

Monika Peetz (snd 1963) õppis Münchenis germanistikat, kommunikatsiooni ja filosoofiat. Ta on töötanud reklaami- ja kirjastusalal ning dramaturgina Baieri ringhäälingus. Alates 1998. aastast tegutseb ta stsenaristina Saksamaal ja Hollandis.

 

UKA-UKA

M.J. ARLIDGE

Sinisukk, 2017

Metsast jookseb välja porine, verine ja hirmust koolnukahvatu tüdruk. Temaga juhtunu on uskumatu, kuid tõsi. Iga silp sellest kohutavast loost. Mõni päev hiljem leitakse järgmine põgenenu ja kuritöö muster hakkab ilmsiks tulema. Nimelt röövitakse ja vangistatakse korraga kaks ohvrit, kes pannakse seejärel kohutava valiku ette: tapa või saa tapetud. Kas sa pigem sured või lähed hulluks?

Nii väärastunud mängu inimelude peale pole detektiiv Helen Grace oma karjääri jooksul varem näinud. Juurdlust läbi viies avastab ta, et ohvrite varasem elu võib olla võtmeks juhtumi lahendamisel. Ta peab aga kiiresti tegutsema, enne kui veel süütuid sureb ...



 

KAEV

CATHERINE CHANTER

Eesti Raamat, 2017

Kumb on julmem, kas loodus või inimesed? Kui Londonist pärit Ruth Ardingly jõuab koos oma perekonnaga esimest korda Kaevule, võlub see haruldase kalliskivina mõjuv paik, talu, mis näib pakkuvat kõike, mida pere vajab, neid esimesest pilgust. Võimalus Ruthi jaoks. Pääsemine Marki jaoks. Kodu nende tütrepoja Lucieni jaoks.

Põua tulekuga muutub kõik. Kolmekümnel lopsaka rohelusega aakril paiknev majapidamine õilmitseb salapäraselt, sellal kui ülejäänud maailm vannub tasapisi alla ajaloo kõige pikemale kuivaperioodile. Mitte keegi, kaasa arvatud koha omanikud, ei mõista, mis seda põhjustab.

Aga Kaevu ainulaadse sära eest tuleb maksta ränka hinda. Süüdistused nõidumises, seaduserikkumises ja mõrvas hakkavad perekonda enda alla matma ning nende paradiisist saab luupainaja. Kadedaid naabreid kartev ja näilisi abipakkujaid kahtlustav Ruth ei tea peagi enam üldse, keda usaldada, ja iseennast usaldab ta veel kõige vähem.

Kaunilt kirjutatud „Kaev” on Catherine Chanteri esikromaan, mis „kannab endas MargaretAtwoodi ja Gillian Flynni vaimu, vestes lugu, mis on ühtaegu arutlev ja pingeline”

(Minneapolis Star Tribune)

„Erakordne ... See debüütteos on lummav lugemine, mis on ühendab endas haarava müsteeriumi ja nüansirikka psühholoogilise draama.”

Publishers Weekly 

 

VÄÄRT MEES

CURTIS SITTENFELD

Ajakirjade Kirjastus, 2017

New York Timesi menuautori Curtis Sittenfeldi sulest ilmunud “Uhkuse ja eelarvamuse” tänapäevases stiilis ümberjutustus on ühtaegu nii austusavaldus Jane Austenile kui ka julge kirjanduslik eksperiment.

Soe ja samas vaimukas “Väärt mees”, mis käsitleb soo-, klassi-, armastuse- ja pereprobleeme, on kahekümne esimese sajandi särav, vallatu ja hõrk perekonnalugu.

Seesugused Bennetid ja härra Darcy on ühtviisi tuttavlikud ja tundmatud: Liz on ligi neljakümneaastane ajakirjanik, kes elab New Yorgis, nagu ka tema joogatreenerist vanem õde Jane. Isa äkilise haigestumise tõttu sõidavad õed lapsepõlvelinna Cincinnatisse vanematele appi – ja avastavad, et nende suur kodumaja Tudor on lagunemas ning ka perekonna enda käekäik pole kiita.

Noorimad õed Kitty ja Lydia on liialt ametis CrossFiti treeningute ja paleodieediga, et tööle minna. Keskmine õde Mary valmistub kolmanda magistrikraadi saamiseks ega tõsta jalgagi oma toast, välja arvatud teisipäevaõhtuti, kuid oma salapärastest käikudest ta rääkida ei taha. Proua Bennet mõtleb ainult sellest, kuidas tütred mehele panna.

Mängu tuleb kena uustulnukast arst Chip Bingley, kes on hiljuti osalenud tõsielusarjas “Väärt mees”. Neljanda juuli grillipeol heidab Chip Jane’ile silma. Chipi neurokirurgist sõber Fitzwilliam Darcy aga jätab endast Lizile halva mulje. Esmamulje võib aga siiski petlikuks osutuda … 

 

MINU IISRAEL. KUIDAS TÕLKIDA SABATIT

MARGIT PRANTSUS

Petrone Print, 2017

Kolme Iisraeli-aasta jooksul jõudsin elada religioosses juudi peres, õppida heebrea keelt ja muusikat ning kohtuda tõesti omapäraste inimestega, kelle hulka sattusid poliitajaloolane, sabatihommikused „joodikud“, ministrid, araablastest aednikud, professorid, psühholoogid… Katsusin mõista iidsete kommete tausta ja üritasin tõlkida sabatit eesti keelde. Avastasin ka neid vaatamisväärsusi, millest turist aimu ei saa.

Iisraellaste seas võib nõutult kõrvaltvaatajaks jääda või saada hingelt aina rikkamaks. Või jõuda seisukohale, et selle maa inimesed on põikpäised, kuid targad ja südamlikud. Kolme aabrahamliku usundi – judaismi, kristluse ja islami – ristumispunkt Jeruusalemm, mida võib õigusega pidada maailma nabaks, sai mulle koduseks ja armsaks. Tõin Iisraeli ka Eestisse kaasa: heebrea keelt kuulen ja õpin edasi, juudi kultuurist räägib meiegi raadio ning mul on alles head lõunamaa sõbrad.

Margit Prantsus

 

MINU TANSAANIA. KAKS AASTAT SAFARIT

MAIKI UDAM

Petrone Print, 2017

Safari on suahiili keeles retk. Minu Tansaania-rännak sai teoks tänu abikaasa Sveni tööle Ida-Aafrika puidutööstuses ja kestis pisut rohkem kui kaks aastat. Jõudsime selle ajaga riigile ringi peale teha ja piiluda tansaanlaste hingesügavusse. Esimene aasta kulus imestamisele, teisel hakkas kohalik elufilosoofia „ära kiirusta“ kujundama ka meie elurütmi.

Ngorongoro, Ruaha, Tarangire, Manyara ja Serengeti, Kilimanjaro ja vürtsine Sansibari saar – Tansaania loodusest ja rahvusparkidest sai meie Meka. Kui Svenil hakkas tööl mõistus kokku jooksma või minul nägu mossi kiskuma, sõitsime loodusparki. Sellega oli päev ja nädal päästetud.

Looduse kõrval õppisin tundma Tansaania inimesi, nende mentaliteeti ja ellusuhtumist. Sain teada, kuidas jääda ellu hullumeelses liikluses, eesliga matkata, ruutpesiti porgandeid kasvatada ja üllatadaiseennast mäkketõusul. Ka seda, kuidas käituda, kui külla minnes ulatatakse kingituseks elus kana. Tansaania muutis mu maailma värviliseks. Igas mõttes.

 

MUSTAD VESIROOSID

MICHEL BUSSI

Varrak, 2016

Väikese Prantsuse küla Giverny taevasse tõuseb päike. Kõrges veskitornis istub vanaproua, kes jälgib ja valvab. Vaatleb küla argielu, suuri busse turistidega, kes tulevad külastama Claude Monet’ omaaegset kodu. Iseäranis jäävad talle silma kaks inimest. Naisel on vesiroosivärvides silmad, tema unistab armastusest ja põgenemisest; teine on alles üheteistaastane tütarlaps, aga juba on tema elus kõige tähtsamal kohal maalimine. Kõik kolm jagavad ühtsama saladust, mis on kuidagi seotud Monet’ müstiliste „Vesirooside” maaliga. Õieti on selles külas igaüks omaette mõistatus ja igal hingel on oma varjukülg. Illusioonid on aga määratud purunema ...

Michel Bussi (snd 1965) on politoloog ja Roueni ülikooli geograafiaprofessor. Tema läbilöögiromaaniks kujunes „Leidlaps lumetormist”, mis ilmus kirjastuses Varrak 2016. aastal.

 

MÄLESTUSTE TALLETAJA TÜTAR

KIM EDWARDS

Ersen, 2017

See meeliköitev romaan saab alguse ühel 1964. aasta talveõhtul, mil dr David Henry on sunnitud oma kaksikute sünni ise vastu võtma. Esimesena sündinud laps, poeg, on täiesti terve, kuid arst mõistab kohe, et tema järgmisena sündinud tütrel on Downi sündroom. Arst teeb murdosa sekundi jooksul otsuse, mis muudab kõigi nende elu igaveseks – veendes ennast, et tema motiivid on head. Ta palub Caroline’i nimelisel meditsiiniõel lapse hooldekodusse toimetada. Selle asemel pageb naine teise linna ja kasvatab lapse enda tütrena üles.

Lugema õhutav ja sügavalt liigutav „Mälestuste talletaja tütar” on suurepäraselt kirjutatud lugu kõrvuti kulgevatest eludest, perekonnasaladustest ja armastuse kõikelunastavast jõust.

 

 

TUNNID TÄIS LEINA

PAULA TREICK DEBOARD

Ersen, 2017

Kui tüdruk kadunuks jääb, pannakse perekonna lojaalsus tõeliselt proovile.

Kirsten Hammarstrom pole aastaid käinud oma kodulinnas Wisconsinis – mitte kordagi pärast seda, kui kohaliku teismelise tüdruku kadumine kogukonda raputas ja tema pere purustas. Kirsten oli kõigest üheksa-aastane, kui tüdruk kadunuks jäi, ja viimane, kes tüdrukut elusana nägi, oli tema poiss-sõber – Kirsteni vanem vend. Keegi ei teadnud, mida uskuda, aga see sündmus lõi linna elu segamini ja asetas Kirsteni perekonna peale kahtluse muserdava koorma.

Kui uus õnnetus sunnib Kirsteni ja tema õe ning venna koju tulema, peavad nad silmitsi seisma kohutava sündmusega, mis aastate eest kõike muutis.

Hirmutav ja põnev raamat on ühe pere haarav lugu ustavusest, reetmisest ja andestamisest.



 

UNISTAJA SURM

M.C. BEATON

Tänapäev, 2017

Punapäine konstaabel Hamish Macbeth oli alati arvanud, et romantikutest uustulnukad toovad ainult häda. Aga Effie Garrard tundus talle hoopis teisest puust – kunstnik, kes võib olla ka karm ärinaine. Rohkem viltu ei saanud pannagi.

Hamish oli lootnud sedagi, et suvi tuleb selles külakeses Šoti mägismaal rahulik – jälle mööda. Effie Garrardi surnukeha leitakse üksildasest paigast Geordie kalju juurest ja Hamish peab selgeks tegema, mis selles naises ja kogu loos on tõsi, mis väljamõeldis.




 

 

SILM SIHIKUL

ELME VÄLJASTE

Tammerraamat, 2017

Kelle silm on sihikul?

Raamatus kohtub lugeja taas juba eelmisest romaanist „Täiskuu, reede 13.“ tuttava perekond Silmaga. Eradetektiiv Denno Silm koos kihlatu Hedvigiga ning sensitiivsete võimetega ema Maie Silm koos tütre Õnnega asuvad uut kuritööd ja anonüümset ähvardajat paljastama.






 

SUVI MEREL

KATIE FFORDE

Ersen, 2017

Emily on oma eluga rahul just sellisena, nagu see on.

Tal on ämmaemanda töö, mida ta armastab, ning vallalise naisena naudib ta omapäi elamist. Samas on tal tunne, et muutused on möödapääsmatud ning käes aeg hingata sõõmuke mereõhku.

Ja nii juhtubki, et kui parim sõbranna Rebecca helistab ja küsib, ega Emily juhtumisi suve Šotimaa rannikuvetes „popsutaja” pardal süüa valmistades veeta ei tahaks, haarab ta võimalusest.

Kuid vaevu on ta jõudnud kambüüsi toimetustesse sisse elada, kui avastab, et lisaks sellele tuleb tal veel palju muuga rinda pista.

Rebecca rasedus on lõppjärgus ning ta tunneb rõõmu selle üle, et pardal on sõber, kes enamiku tööst enda kanda võtab. Emily elu ei muuda lihtsamaks ka võistlushimuline ja armukade köögiabiline, kes arvab, et hoopis tema peaks Emily asemel peakokk olema.

Lisaks on seal veel Alasdair, kena välimusega kohalik arst, kellest Emily püüab meeleheitlikult mitte välja teha.

Sest kui Emily peaks temasse armuma, nii nagu mees temasse armuvat paistab, siis kas ta üldse enam oma endist elu tagasi tahakski?

 

 

MEELETU SUVI

TRACY BROGAN

Ersen, 2017

Sadie Turner ei ole kontrollifriik, ta on lihtsalt... korraarmastaja. Kui truudusetu abikaasa lööb uppi Sadie laitmatult korras maailma, pakib ta lapsed autosse, et veeta suvevaheaeg oma tädi järveäärses majas, kus ta loodab lõõgastuda, ennast koguda ja meestest eemal oma elu kilde kokku korjata. Kõikidest meestest. Kuid ekstsentrilisel tädi Dodyl on teised plaanid: ta on võtnud kindlaks nõuks teha nii, et Sadie natuke lõbutseks – Desmondiga, nende uue, seksika naabriga.

Pikk, päevitunud, lihaseline – ja isegi tema lastega suurepäraselt hakkama saav – Desmond on Sadie jaoks kõige hullem luupainaja. Tal peab olema mingi viga – ta on ju ometi mees –, nii et Sadie tõotab temast eemale hoida. Kuid suvelõõsa jätkudes süttib nende vahel kirg ning elu, mida Sadie nii väga püüab lihtsustada, muutub aina keerulisemaks... aga võib-olla on kübeke kaost just see, mida ta vajab, et oma tulevikus ja unistustes armastusest taas kord luua.



 

SALADUS SINU SEES

MARIA LEPMAA

Kentaur, 2017

„Saladus sinu sees” on mõtteline järg Maria Lepmaa esimesele romaanile „Saladuse jõud”.

Mitme naise unistused on täitunud. Gea elab oma unelmate kodus ja töötab valitud erialal, jagades elu parima mehega, keda ta soovida oskas. Kristel on leidnud suurepärase abikaasa ja saanud emaks. Irinal on päris oma mees, kes ei kiirusta tema juurest koju abikaasa juurde ning Viivika pereelust on truudusetuse pilved kadunud.

Ometigi veeretab elu kõigi naiste teele uusi katsumusi ning tuleb tõdeda, et ükski rahulolu pole loodud muutumatuna kestma jääma.





 

MÕELDAMATU KURJUS

LAURA GRIFFIN

Ersen, 2017

Mõnda kuritegu ei taheta kirjeldada...

Mõnda ei suudeta ettegi kujutada.

Elaina McCord tahab leida mõrtsuka, aga mõrtsukas on juba leidnud tema.

Elaina McCordi unistus saada FBI portreteerijaks satub ohtu juba esimese juhtumi ajal, kui ta uurib Texase rannakuurordi ümbruses toime pandud mõrvade seeriat. Ohvrid on noored naised, keda oli uimastatud, siis jõhkralt tapetud ja surnukehad jäetud sohu. Elaina sisetunne – millesse kohalik politsei suhtub eelarvamusega – ütleb, et tegemist on sarimõrvari värske kätetööga, ent see mees on oma kunsti aastaid täiustanud, muutudes iga korraga jultunumaks ja kavalamaks.

Tegelike kuritegude põhjal raamatuid kirjutavat Troy Stocktonit peetakse vastupandamatuks naistemeheks, kes saab iga hinna eest vajaliku loo. Ta on viimane inimene, keda Elaina peaks usaldama, külgetõmbest rääkimata. Ent praegu on Troy koos kriminalistikaekspertide eliitrühmaga naise ainuke liitlane selle ohtlikult isiklikuks muutunud juhtumi uurimisel. Mõrtsukas suhtleb Elainaga, õrritab teda, annab mõista, kui armutu ta on ja kui lähedale ta on jõudnud. Enam pole kaalul ainult Elaina karjäär, vaid ka elu...

Eelmine raamat:

Jäljetult kadunud. Esimene raamat

 

 

VIHMAVARBLANE

LINDA GOODNIGHT

Ersen, 2017

Ühe võõra saabumine lõunaosariigi väikelinna toob päevavalgele vanu saladusi ja uusi unenägusid ning kaunis lugu täis lootust ja viirastusterohket salapära võidab lugeja südame.

Tuntud, ent erakliku põnevusromaanide autori Hayden Wintersi elu on üks suur valede jada. Ta tunneb oma mineviku pärast sügavat piinlikkust, mistõttu tema soov ausa suhte ja pereloomise järele on seniajani täitumata ning ta ei saa oma saladusi kellelegi usaldada. Ta on otsustanud isiklike deemonite eest põgeneda, kuid seejuures takistavad teda võluvalt vanaaegne Virsikuaia võõrastemaja ja naine, kelle olemus on õrn nagu varblase laul.

Carrie Riley pelgab kõike alates lendamisest ja äikesetormidest ning lõpetades elu endaga. Ent kui ta kohtub võõrastemajas peatuva mõistatusliku kirjanikuga, tärkab temas julgus mehe kohta kõike teada saada. Kui nad leiavad võõrastemaja juures redutava haavatava poisikese, soovib Hayden aidata Carriel poissi kaitsta. Varsti hakkab Haydeni unenägudes hargnema sajanditevanune müsteerium, mille eest mees saab asu ainult Carrie juures. Kui mineviku ja oleviku saladused põimivad nende elud üheks, ei jää üle muud, kui oodata vaid armastust – kui sünge tõde neid enne lahku ei vii.

Eelmine raamat:

Mälestuste maja. Esimene raamat

 

 

ROHELISTE SILMADEGA TÜDRUK

BETTY NEELS

Ersen, 2017

Kuidas ometi see mees teda märkaks?

Lucy, erinevalt oma õdedest, ei veetnud eriti palju aega seltskonnas. Palju rohkem meeldis talle kodus olla – kui ta ainult leiaks härra Õige, kellega seda olemist jagada! Ta oli juba loobunud sellise mehe otsinguist, kui lugupeetud pediaater William Thurloe ta teele sattus. Mees oli atraktiivne ning vastas ta unistustele. Aga miks pidi ta olema Lucyst huvitatud, kui temaga tahtis abielluda peen ja kaunis Fiona?






 

IGAVESTI KOOS

J.A. REDMERSKI

Päikese Kirjastus, 2017

Kui kõik muu veab viltu, jääb armastus ikka alles…

Camryn Bennett on õnnelikum kui iial varem. Viis kuud pärast kohtumist on ta kihlatud oma hingesugulase Andrew Parrishiga ja pulmad pole ainus eriline sündmus, mis neid ees ootab. Närviline, aga elevil Camryn ei jõua ära oodata, millal saab alustada elu koos Andrew’ga, mehega, kes teda igavesti armastab. Neid ootavad ees nii paljud asjad, kuid siis lööb õnnetus nad jalust.

Tõelist armastust raskused ei murra…

Andrew ei mõista, kuidas nendega sai midagi sellist juhtuda. Ta püüab eluga edasi minna, kuid Camryn on kaotanud lootuse. Andrew on otsustanud tõestada, et nende armastus saab kõigest võitu, ning tahab viia Camryni uuele reisile täis lootust ja kirge. Kui tal vaid õnnestuks veenda Camrynit kaasa tulema…

Ka Eestis ülimalt menuka romaani “Igaviku äärel” järg “Igavesti koos” on sensuaalne, südant pekslema panev armastuslugu.

J. A. (Jessica Ann) Redmerski on New York Timesi raamatumüügi edetabeli menukite auhinnatud autor. Esialgu avaldas ta oma raamatuid ise, kuid pärast romaani “Igaviku äärel” tohutut menu märgati teda üle maailma. Nüüdseks on tema raamatud ilmunud juba kahekümnes keeles.

Maagiline! J. A. Redmerski loob uuesti midagi erilist ja habrast… kirgliku ja püsiva sideme kahe inimese vahel, mis muudab selle loo nii meeldejäävaks. – Reveal

 

 

TÕELISELT IMELINE

SARAH MORGAN

Ersen, 2017

Lunni saare elanik Brittany Forrest on terve elu seiklemisest unistanud. Kaheksateistaastasena arvas ta, et on selle seikluse leidnud paha poisi Zachary Flynni näol. Kuid pärast kõigest kümmet tormist ja hõõguvat päeva, haihtus nende keeristormina kulgenud abielu nagu suits ja Brittany otsustas mehe igaveseks unustada.

Zach teab, et vedas Brittanyt alt, ent tagasi Lunni saarele tulemine ja taas Brittany nägemine äratab ammu mahamaetud tunded. See kartmatu piloot pole end kunagi Brittany väärilisena tundnud, ometi ei suuda ta eemale hoida – isegi kui teab, et nendevaheline keemia muudab ta elu vaid keerulisemaks.

Kui pikad kuumad suvepäevad hajuvad sumedateks tähisöödeks, leiavad Brittany ja Zach, et sädemed nende vahel on sama võimsad kui alati. Kas võib olla, et teisel katsel täituvad nende unistused õnnelikust lõpust?

Eelmine raamat:

Esimest korda elus. Esimene raamat