Aimekirjandus


CALMERINO. ESTRAADITÄHT. KALMER TENNOSAARE LUGU
AIGI VIIRA
Hea Lugu, 2020

Kiirelt tulnud – kiirelt läinud? Kirjeldab see klišee kõige täpsemalt Kalmer Tennosaare lauljakarjääri? Võimalik. Põlvamaa külast suurtele lavadele lennanud mees, kellest võinuks saada Nõukogude Liidu Yves Montand, teeb ühtäkki tagasikäigu ja maandub täheseisusest kohaliku televisiooni saatejuhiks ja toimetajaks. Tõuseb korraks tagasi orbiidile Onu Kalmerina ja siis on kõik. Nii austajate hordide kui ka pereeluga. Tõsi, ta loob uue pere. Ta teeb muusikasaateid. Ta koguni laulab. Veel. Tunnistab, et hinges on rahu. Kas ikka on? On seda rahu temas üleüldse kunagi olnudki?

Kui Aili Tennosaar, Kalmeri teine abikaasa, raamatu läbi loeb, tunnistab ta, et ega ta vist oma kaasat õieti tundnudki. Mis sellest, et veetis selle mehe kõrval paarkümmend aastat. Esimesel abikaasal Sirjel ja tema tütardel Kadril ning Liinal on Kalmerist oma lood. Ailil ja tema tütrel Teelel oma mälestused. Kohati kipuvad need lood ja laulud üksteisele vastu käima. Igal on oma tõde ja oma õigus. Nende lugude keskel asub Kalmer, kellest kunagi ei saanud suurmeest nagu Georg Ots, kuid keda alati ümbritses hulk kirglisi naisi. Ka oma perekonnas. Ning kired möllasid selle edevapoolse mehe ümber tema viimse hingetõmbeni. Mis salata, sellest õhkab stiili. Calmerinolikku.


METSAVENNAD

PEETER KAASIK
Äripäev, 2020

Kuigi metsavendluse uurimisega on meie ajaloolased tegelenud alates taasiseseisvumise algusest, on raamatupoodidest n-ö loetavas keeles koondülevaadet pea võimatu leida, piirdudes suuresti Mart Laari teostega. Ütlemata vähe on teada end metsas varjanud meeste ja naiste igapäevaelu, punkriarhitektuuri jms kohta: kust nad süüa said, millistes varjualustes elasid, kuidas nad oma aega veetsid? Rühm Eesti ajaloolasi, arheolooge ja teiste elualade esindajaid on otsustanud seda lünka täita.

Vastupidiselt levinud eksiarvamusele ei olnud 1940.–1950ndatel metsavendlus sugugi idülliline vabadusvõitlus Nõukogude korra vastu – tegemist oli vägagi äärmuslikes tingimustes repressioonide eest metsa pagenud meeste-naiste psüühiliselt rusuva varjamisega, et oma elu päästa. Enamasti lõppes see kas surmaga lahingus või vangistusega Siberis. Teisel pool rindejoont olnud vaenlane oli lihtsalt igas mõttes ülekaalukam.

Raamatus „Metsavennad“ annavad uurimisrühma liikmed Peeter Kaasik, Mauri Kiudsoo ja Pearu Kuusk ülevaate 1941. aasta suvesõja sündmustest ja Teise maailmasõja järgsest metsavendlusest. Eesti kaitseväe juhataja Martin Herem käsitleb metsavendluse sõjalist tähtsust. Lähemalt vaadeldakse mitme metsavennasalga saatust ning kergitatakse koos harrastusajaloolase Üllar Kurikuga saladuskatet Eesti viimase metsavenna August Sabbe tegemistelt.


ERISKUMMALISED OLÜMPIALOOD

LUCIANO WERNICKE
Tänapäev, 2020

Moodsate olümpiamängude ajaloos on peale suure võitluse, triumfide ja kaotuste juhtunud ka hulk inspireerivaid ja uskumatuid sündmusi ning ootamatuid lugusid. Selles raamatus on alates 1896. aasta Ateena olümpiast kuni 2016. aasta Rio mängudeni iga suveolümpia kohta kokku kogutud kõige värvikamad sarnased lood. Muuhulgas võime lugeda sportlasest, kes uppuvate konkurentide päästmiseks võistluse pooleli jättis; oma tegelikku sugu varjanud võistlejatest; kavalamatest ning jultunumatest sohitegijatest; parema käe kaotanud ja vasakuga laskma õppinud olümpiavõitjast; maratonijooksjast, kes pidi põgenema kurja koera eest jpt juhtumitest.

Luciano Wernicke (snd 1969 Buenos Aireses) on argentiina spordiajakirjanik, kes on koostanud mitmeid raamatuid jalgpalli ning olümpiamängude ajaloo kohta.


MATK PÕRGUSSE
ARE KALVØ
Tänapäev, 2020

Norras populaarne stand-up koomik Are Kalvø (snd 1969) on 25 aastat andnud etendusi ning kirjutanud raamatuid muuhulgas usu, poliitika, jalgpalli ja ajaplaneerimise teemal. Sageli on tal kombeks kirjutada sellest, millest ta väga palju ei tea. „Matk põrgusse" on tema esimene raamat vaimustusest, mida ta ei mõista, kuratlikult naljakas ja teravmeelne kirjeldus Põhjamaade inimeste suhtest loodusega.





RAHVUSVAHELISED MEHED
ARGO IDEON
Hea Lugu, 2020

Eesti hilisajaloos on vähe perioode, mis peidavad endas nii palju põnevat ja hoogsat, kui see kümnend, mis päädis Euroopa Liidu ja NATOga ühinemisega 2004. aasta kevadel. See polnud enam iseseisvuse taastamise aeg, üleminekuaeg oli läbi. Eesti riik oli juba olemas ja toimis. Välisministeeriumi algust on ilukirjanduslikus kastmes serveerinud suurepäraselt Mihkel Mutt oma romaanis „Rahvusvaheline mees“.

Argo Ideon kirjeldab siinses raamatus Eesti rahvusvahelisi mehi ja naisi, välissuhtluse teatud sündmusi ning protsesse pigem dokumentaalses võtmes, hõlmates laias laastus ajavahemikku 1994. aasta algusest kuni 2004. aasta kevadeni. Ehk Indrek Tarandi värbamisest välisministeeriumisse Mart Laari esimese valitsuse ajal kuni selleni, mil Eestist sai Euroopa Liidu ja NATO täisliige.


RIIGID, MIDA POLE OLEMAS
SILVIA PÄRMANN
Randvelt Kirjastus, 2020

Fotograafi ja reisiajakirjaniku Silvia Pärmanni esimene reisikirjade kogumik viib meeleolukale reisile läbi vabariikide, mis on vabad ja riigid vaid nime poolest. Nende hulgas on nii Eestiga kunagi ühte saatust jaganud Abhaasia, Mägi-Karabahh ja Tšetšeenia kui ka palju eksootilisemalt kõlavad Kalmõkkia, Somaalimaa ja Lääne-Sahara ning puhkuserõõme tõotav Põhja-Küpros.

Huvi tunnustamata riikide, riigita rahvaste ja ebamäärase staatusega kohtade vastu tekkis Silvia Pärmannil 2012. aasta suvel Kosovos, mis oli ennast neli aastat varem iseseisvaks kuulutanud Serbiast. Serblasi see kõik muidugi ei vaimustanud - nad olid Kosovo territooriumit kontrollinud 12. sajandist alates. Tekkis küsimus, et kust tuli neil see julgus ja veendumus, et oma riigi rajamine õnnestub. Aga samas viis see reis mõtted suhteliselt hiljutise Eesti iseseisvumise juurde ja küsimuseni, et milline oleks meie maailm olnud siis, kui oma iseseisvusele tunnustuse saamine oleks kujunenud sama raskeks.

Teekond nendele küsimusele vastust otsides viis Silvia Pärmanni nii paikadesse, mis eemalt vaadates tundusid väga selge ja tugeva identiteediga, nii nemad ise, et nende iseseisvumispüüete puudumine tekitas lihtsalt hämmingut, kui ka kohtadesse, kus piiril seisvast sildist „vabariik” mitte mingisugust sisulist tähtsust polnud. Viis ka kohtadesse, kus iseseisvuse väljakuulutamine oli kohalike meelest kõikidest halbadest variantidest lihtsalt kõige vähem halb – ja viis kohtadesse, mis käitusid rohkem demokraatliku riigina kui paljud täiesti tunnustatud riigid.

Viis nii paikadesse kus rahvusspordiks oli naiserööv või majanduse tugisambaks kaamel kui ka uhiuutesse veinihotellidesse ministritega klaase kõlistama ning eksootilisi ravimuda protseduure kogema.

See ei olnud niisiis kaugeltki mitte kurb teekond täis varemeid ja okastraati, otse vastupidi. Sest selles paralleelmaailmas, kus on puudu rahvusvahelisest tunnustusest ja ÜRO liikmestaatusest, ei ole puudust inimestest, visioonidest ja unistustest.


TÕHUSAD VENITUSHARJUTUSED
KAKUKO NAKAMURA
2020

Kas sind häirib, et keha on siit-sealt ära vajunud? Ja et kuigi sööd sama palju kui varem, on kehakaal ikkagi tõusnud, kogunenud kilod ei taha kaduda ning näed oma silmaga, et jääd aina vanemaks? Või seisad sa silmitsi keha jäikuse ja valuga: valu alaseljas, põlves, krooniline jäikus õlavöötmes ja mujal? Mure on igal inimesel erinev.

Kui püüe asja parandada tühja jookseb, tekib paratamatult nördimus. Keha muutub aina jäigemaks, lootus mugavalt liikuda kipub kaduma … Aga asjata. Selle raamatuga pakub dr Nakamura välja venitamismetoodika, mis aitab vältida jäikust ja valu, vältida kukkumisohtu ning keha noorena hoida.

Tõhus venitamine taastab nooruslikkuse kogu kehas!

Spordiarst ja kirurg-ortopeed dr Nakamura Kakuko on oma 25aastase arstipraktika vältel kokku puutunud väga erinevate muredega. Ravides igapäevaselt Riikliku Sporditeaduste Keskuse juures Jaapani Olümpiakomitee poolt toetatud sportlasi ja ka teisi atleete, on doktor oma ala tõeline spetsialist ning töötanud välja väga tõhusa treeningprogrammi keha liikuvuse parandamiseks, vananemisprotsessi aeglustamiseks ja vigastuste vältimiseks.


INIMESE ANATOOMIA
MEELI ROOSALU
Koolibri, 2020

Käesolev inimese anatoomia õpik on mõeldud esmajoones kõrgkoolidele (v.a arstiteaduskonna üliõpilased). Anatoomia kursus on kehakultuuri spetsialistide, bioloogide, füsioterapeutide ja teiste erialade õppekavas. Õpikut saavad edukalt kasutada ka keskastme meditsiinitöötajaid ettevalmistavad õppeasutused, bioloogiaõpetajad, massööride koolitajad ja täiendkoolituse korraldajad. Õpikus on õpitava paremaks mõistmiseks arvukalt jooniseid. Sellest lähtuvalt on soovitatav võimaluse korral kasutada koos õpikuga anatoomia atlast.

Pidevalt on valmistanud probleeme eelnimetatud kontingendile sobiva õpiku puudumine. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna poolt 1974. aastal väljaantud suurepärane anatoomia õpik oli oma põhjalikkuse ja detailide rohkusega mõeldud esmajoones arstiteaduskonna üliõpilastele, kuid seda pole ammu müügil. Head venekeelsed õpikud ei ole samuti enam kättesaadavad ning meie praeguste õppurite napiks jäänud vene keele oskus ei võimaldaks neid ka kasutada. Samad probleemid on teisteski maades väljaantud õppekirjandusega.

Olles õpetanud inimese anatoomiat veerand sajandit Tallinna Ülikooli kehakultuuri-üliõpilastele, paralleelselt töötanud mitmed aastad bioloogia õpetajana Tallinna koolides ning pidanud anatoomia-alaseid loenguid massööride kursustel ja treenerite täiendkoolitusel, on inimese anatoomia õpetamisel kogunenud hulgaliselt kogemusi.

Lisaks suur nõudlus TLÜ kirjastuse vahendusel väljaantud elundkondi käsitlevate õppevahendite järele andis julguse käesoleva õpiku koostamiseks. Õpiku kirjutamisel on abiks olnud inglise, saksa ja venekeelsed anatoomia õpikud ja atlased.


DRAAMAMÄNGUD KOOLITUNDI JA TÖÖTUPPA
JESSICA SWALE
Studium, 2020

See on õpetajatele, koolitajatele ja lavastajatele mõeldud raamat, mis aitab leida nii koolieelikutele, teismelistele kui ka täiskasvanutele uusi aktiivseid tegutsemisvõimalusi näiteringis, töötoas, lavaproovis või vabal ajal.

101 vahva mängu seas on soojendus- ja lõdvestusharjutusi, energilist liikumist ja kiiret reaktsiooni nõudvaid tegevusi, sõnaosavust ja mälu treenivaid harjutusi ning lõbusaid vahepalasid seltskondlikeks koosviibimisteks.

Mängides saab avada ja arendada draamaõppes vaja minevaid oskusi, nagu keskendumine, meeskonnatöö, vastastikune usaldus, töö rolliga, loo rääkimine, kujutlusvõime ning improviseerimine.



ELU EESLIINIL. KOROONALAHING KURESSAARE HAIGLAS
ELO SELIRAND
Tänapäev, 2020

2020.aasta 12. märtsil kell 23.54 kuulutatakse Eestis välja eriolukord. 2020. aasta 2. aprilli õhtul lobiseb selle raamatu autor Messengeris ühe tuttava arstiga. Arst on Kuressaare haiglas. Võtab vastu uksest ja aknast tulevaid patsiente. Hooldajaid napib aina enam. Elo on aastaid tagasi pikalt põetanud oma isa. Arstidelt, õdedelt ja hooldajatelt omandatud toonased kogemused annavad talle kindlust pakkuda ennast appi koristajaks.

Nii satub Elo Selirand, režissöör, stsenarist ja kirjanik, Kuressaare haiglasse ja avab ta korraga hoopis uue maailma ukse, astudes ... eesliinile. Sadade inimeste kõrvale, kes saavad iga päev respiraatorite tõttu vähe hingata, higistavad tunde ning valutavad südant ja selga.

Selles raamatus avaneb päris pilt, nähtud rohujuure tasandilt. Aga see lugu võinuks juhtuda igal pool, ükskõik missuguses haiglas Tallinnas, Haapsalus, Pärnus.


AASTATE JA KAUGUSTE TAGANT. MÄLESTUSED JA PÄEVIKUKATKED
JOHANNES KÄBIN
Varrak, 2020

„4. märts 1980

Hurraa! Nüüd ma sülitan kõigele. Jätkan oma tööd vaikides, kannatlikult, ehkki mu närvid pannakse veel tõsiselt proovile. Vabariigi juhtkonnas tuleb veel muudatusi, kuid mina olen juba kõrvaline. Küll püüavad veel tõestada, et ma juhtisin vabariiki valesti, et kõrvalekaldumised ideoloogias olid seotud selliste kaadritega nagu Väljas jmt.”

Johannes Käbin (1905–1999) juhtis Nõukogude Eestit 28 aastat, töötades EKP Partei Keskkomitee esimese sekretärina 1950–1978. Seejärel jõudis ta veel tegutseda mõned aastad Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehena (1978–1983). Käbini poeg Eduard on avaldamiseks ette valmistanud isa palju kõmu tekitanud mälestused, millele lisanduvad ka väljavõtted Käbini päevikutest 1970. aastate lõpust kuni 1990. aastateni. Mälestused on kirjutatud mitmes etapis ja hõlmavad aega autori lapsepõlvest kuni 1950. aastateni, mõne vaatega ka hilisemasse aega. Käbini enese kirja pandud materjalidele on lisatud ajaloolase Olev Liiviku joonealused kommentaarid, samuti akadeemik Tõnu Tannbergi sissejuhatus ja Eduard Käbini järelsõna. Raamatut illustreerivad fotod Käbinite perearhiivist ja avalikest arhiividest.


KEEGI, KEDA ARMASTADA. FREDDY MERCURY ELU, SURM JAPÄRAND
RICHARDS MATT, MARK LANGTHORNE
Sinisukk, 2020

Kui Freddie Mercury 1991. aastal vaid 45-aastasena suri, raputas maailma selle ereda tähe traagiline saladus – ta oli võidelnud aidsiga. uudis tema diagnoosist jõudis fännideni vähem kui 24 tundi enne tema surma, šokeerides miljoneid ning avades nende silmad selle hävitava ja surmava haiguse suhtes.

Biograafid Matt Richards ja Mark Langthorne punuvad oskuslikult raamatusse „keegi, keda armastada“ freddie püüdluse saavutada queeniga musikaalne hiilgus, tema lapsepõlve, lõpmatud armastuse otsingud ning 80ndatel maailma laastanud ohtliku haiguse päritolu ja tagajärjed. see on paeluv elulooraamat, mis uurib ja kirjeldab muusikaikooni kujunemist.

Ainulaadne ja põneva pildimaterjaliga austusavaldus freddie lähimatelt sõpradelt ja kaasmuusikutelt näitab teda uuest küljest. intiimne lugu – just nagu freddie ja tema looming.


LAEVAKOKK WEND

PRIIT KUUSK
Hea Lugu, 2020

Läksin merele plaaniga kirjutada üks lihtne kokaraamat. Aga sattusin hoogu ja kirjutasin kõigest, mis peas, südamel, keelel ja meelel. Munadest ja tillist. Surmast ja armastusest. Võileibadest ja Suurest Hallist!
Selline lugu ...

---

Kuidas minust suur õde sai

Kasvasin üles kahe suure imelise vennaga. Nad olid ja on oluline osa minu elust, aga päris lähedaseks saime alles siis, kui mina ka suureks sain. Ühel hetkel pole enam vahet, kes kui vana, kõik on üks äge kirev seltskond. Lapsepõlves igatsesin aga kangesti omaealist või nooremat mängukaaslast.
Soovidel on kalduvus täide minna ja nii andis suur meresõitja Fabian Gottlieb von Bellingshausen enese teadmata mulle võimaluse veel ühe venna kasvamise juures olla. Mähkmeid ta küll enam ei vajanud, paks kokaraamat oli laevale saabudes uhkelt kaenlas, aga hing nii pilbasteks kui olla sai.
Pärast Admiral Bellingshauseni reisi on mul veel üks „väike“ vigurivänt Wend, kelle ühest uhkest eluetapist osa sain. Ookean parandab kõik haavad, Wend sai üle merehaigusest, õppis suure halli kõrvalt nii kambüüsis kui ka oma sisemuses rassides selgeks, kuidas tuju suurel laevaperel hea ja paremaga üleval hoida ja ise sirgelt ja rõõmsalt edasi minna. Üks asi muidugi tegi mu hinge täis küll. Nimelt kaotasin talle pidevalt kaardimängus, mida ta vabadel pühapäevadel vahel harrastas. Väiksena kaotasin suurtele vendadele alatihti. Ega hästi mängima pole õppinudki, loodetavasti vähemalt väärikalt kaotama. Ja kaotajal veab ju teadagi milles. Usun, et tegelikult võitjal ka. Jään Su köögi truuks austajaks ja Sinu edasise kasvu tuliseks pöidlahoidjaks, kallis Wend!

Maris Pruuli
Admiral Bellingshauseni pootsman


TELEKOKK JAZZ JA TEMA INIMESED. KAASTEELISTE MEENUTUSI

Varrak, 2020

Kuidas sai Rainer Härmist 1990. aastate Eesti kuulsaim telekokk Jazz? Millist elu elati eelmise sajandi lõpu legendaarseimas restoranis Eeslitall? Millistes ansamblites ja kellega koos Jazz pilli mängis? Millest koosneb Jazzu kuulus barbecue-kaste?

See raamat on kokku pandud Jazzu teekaaslaste meenutustest. Tööst restoraniköögis ja sellega kaasnevast stressist ning alkoholist, aga ka lõbusatest juhtumistest räägivad avameelselt Jazzu sõbrad, õpingu- ja töökaaslased. Bändide Sundowners ja Who
Cares tõusust ja hääbumisest jutustavad Jazzuga koos musitseerinud sõbrad. Jazzu barbecue-hobist ja -võistlustest pajatavad BBQ Symphony liikmed. Eemale pole jäänud ka Jazzu lähedased. Abikaasa Aile, pojad Aaron Thor ja Mattias, vend Silver ning onu Peeter toovad lugejateni teleekraanil alati säranud Jazzu koduse poole.

Raamatu lõpust leiab Jazzu toitude retseptid koos piltidega.


POPULISM JA POLIITILINE ÄÄRMUSLUS MUISTSEST AJAST KUNI TÄNAPÄEVANI
HOLGER MÖLDER, VLADIMIR SAZONOV
Äripäev, 2020

Kuigi populist ei pea ilmtingimata äärmuslane olema ega äärmuslane populist, kipub inimkonna ajalugu ikka ja jälle vastupidist tõestama. Nii leiavad Holger Mölder ja Vladimir Sazonov raamatus „Populism ja poliitiline äärmuslus muistsest ajast kuni tänapäevani“.

Samuti nagu populism pole ka äärmuslus poliitikas kaugeltki uustulnuk. Tinglikult võib selle hälliks pidada Uus-Assüüria impeeriumit (930–610 eKr), mis laiutas kunagi tänase Iraagi, Süüria, Jordaania, Liibanoni, Iisraeli, mõneks ajaks Egiptuse ning osaliselt ka Saudi Araabia, Iraani ja Türgi aladel. See oli impeerium, kus inimeste ulatuslik tapmine, teibasse ajamine, poomine ja sandistamine olid kõigiti tavapärased tegevused. Mitme miljoni jagu küüditatuid ja mõrvatuid ning tuhandeid assimileeritud rahvaid – selline oli Uus-Assüüria impeeriumi vägivallatsemise tagajärg ja hind kõigest paari sajandi jooksul.

Kuid paraku vaatavad meile ka lähiminevikust vastu küll karismaatilised, samas halastamatult kalkuleerivad, manipuleerivad ning julmad poliitilised figuurid, teiste seas Maximilien de Robespierre, Vladimir Lenin, Lev Trotski, Adolf Hitler, Benito Mussolini, Mao Zedong, Fidel Castro, Che Guevara, Pol Poth, Muammar al-Gaddafi ja Saddam Hussein. Neist paljud on leidnud tee sellesse mõtlemapanevasse raamatusse, mis analüüsib populistlikke ja äärmuslikke liikumisi, samuti poliitikuid alates inimtsivilisatsiooni algusest kuni tänapäevase tõejärgse ajastuni välja.

Politoloogiadoktor Holger Mölder on rahvusvahelise julgeoleku ekspert ning Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent. Ajaloo ja kultuuriuuringute doktor Vladimir Sazonov on Tartu Ülikooli Orientalistikakeskuse vanemteadur. Autorid on varasemalt avaldanud hulgaliselt artikleid, Sazonovi sulest on ilmunud ka mitu raamatut.


EESTI KÕNEKÄÄNUD II
EKM Teaduskirjastus, 2020

„Eesti Kõnekäänud II” on Eesti Kirjandusmuuseumi väljaanneteseeria „Monumenta Estoniae Antiquae” VII alasarja „Phrasia Estonica” teine teos. Sellega on lõpule viidud sellesse sarja kuuluvate folkloori lühivormide – vanasõnad, mõistatused, kõnekäänud – publitseerimine.

XX sajandi alguses sõnastas Jakob Hurda rahvaluule teadusliku väljaande sarja „Monumenta Estoniae Antiquae” idee, mille põhimõtteks oli avaldada kõik Eesti Rahvaluule Arhiivis talletatavad tekstid. Sellest on välja kasvanud ka kõnesolev eesti kõnekäändude alasari. 

Asta Õimu ja Katre Õimu koostatud "Eesti kõnekäänud" on üles ehitatud nii, et lugeja ei pea igal juhul alustama esimesest köitest, vaid eeskätt teda huvitavast mõistekategooriast, mõistest või tähendusest. Selle juures on abiks põhjalik sisujuht. Nii leiame teisest köitest väljendeid, mis iseloomustavad inimestevahelisi sotsiaalseid ja omandisuhteid või mis kuuluvad sellistesse valdkondadesse nagu AEG, HULK JA MÄÄR, KVALITEET jm.


VÄLJASURNUD LOOMADE ATLAS
MALY RADEK
Sinisukk, 2020

Ligi nelja miljardi aasta jooksul, mil maal on elu olnud, on tekkinud ja välja surnud palju liike, mõned kiiremini kui teised. viimase poole miljardi aasta sees, millest me tänu fossiilidele rohkem teame, on olnud perioode, mil lühikese ajaga on hävinenud hulgaliselt loomaliike.

„Väljasurnud loomade atlas“ jutustab 41-st väljasurnud liigist ja jagab lugejatega nende loomade kurva lõpu põhjuseid. raamatus on kaunid suured illustratsioonid, mis aitavad kõik need loomad lugejate silmade ette manada.

Põnev ja hariv raamat, mis muuhulgas juhib tähelepanu tõsiasjale, et vaid meie kõigi ühiste pingutustega on võimalik imepärast liigirikkust meie planeedil säilitada.


ESIEMADE KÄSITÖÖPITSIDE UUS ELU
ÜLLE ERM
Saara Kirjastus, 2020

Taluaia lilled, lapsepõlve lõhnad, vanaema jutustatud lood ja ammumöödunud aegadel tehtud peened käsitööpitsid- need kõik aitavad hoida sidet meie esiemadega.

Raamatu autor Ülle Erm on uuele elule päästnud suure hulga vanu pitse ja viib meid enda kotiloominguga retkele oma mälestuste maailma. Pitsiraamat inspireerib märkama käsitööpitside ilu ja neid väärikalt taaskasutama.

Kirjastus on omalt poolt teinud kaunitele vanadele heegelpitsidele mustriskeemid, et tänapäeva heegeldaja saaks neid pitse ka uuesti luua.


NII LÜÜAKSE LÄBI!
GARY VAYNERCHUK
Million Mindset, 2019

„Nii lüüakse läbi!“ ei ole rikkaks saamise õpik, vaid oma isikliku ja tööalase edukuse ja mõju suurendamise teejuht.

Selles innustavas, praktilises ja mahlakalt kirjutatud raamatus toob sotsiaalmeedia guruks peetav ning juba nelja New York Timesi menuki autor Gary Vaynerchuk välja võimalused, kuidas sotsiaalmeediat teadlikult kasutades muuta oma elu.

Vaynerchuk ütleb, et kui sul ei ole õnnestunud läbi lüüa, siis ei ole põhjus mitte selles, et oled liiga vana, vaene või suure kohustustekoorma all. Asi on selles, et sa ei ole veel lõplikult otsustanud oma elu muuta.

Autor on veendunud, et kui kombineerid oma kire õigete töövõtetega ja lood endaleteadlikult isikliku või professionaalse (ettevõtte) kuvandi, võid elada, nagu ise tahad, ning saavutada nii ajaline kui ka finantsiline vabadus.

Siin raamatus keskendub Vaynerchuk tuntumatele sotsiaalmeedia platvormidele, nagu Facebook, Youtube, Instagram, Twitter ja Snapchat, aga mainib ka näiteks Spotify ja SoundCloudi võimalusi. Ta tutvustab nende platvormide nii vähetuntud ja nutikaid nüansse kui ka juba kindlalt toimivaid proovisin-ja-tõestasin-strateegiad.

Raamatus on ohtralt näiteid, kuidas neid platvorme kasutades on saavutatud silmapaistvaid tulemusi paljudes eluvaldkondades, olgu see siis tervislik toitumine, mood, muusika, turundus ja müük, foto- ja videoproduktsioon, kokandus, autode hooldus, ehete müümine, ehitusteenused või midagi muud.

See raamat on pühendatud kõigile, kes suudavad visionääri kombel märgata digiajastuga saabunud pööraseid võimalusi ja kelles on piisavalt julgust otsida õnne mitte üksnes eraelus, vaid ka tööl.


IMPEERIUM PEAB SUREMA
MIHHAIL ZÕGAR
Tänapäev, 2020

Miks hukkus Vene impeerium? Liiga sageli on ajalugu on keskendunud riigile, täpsemalt selle valitsejale. Oleme harjunud nägema ajalugu kui juhtide elulugude kogumit ning selle tsaaride, peasekretäride ja presidentide korrapärase rea tagant ei paista üldse ühiskonda. Mida tahtsid inimesed? See raamat on katse kirjutada Vene ühiskonna elulugu. Uurida, mida see püüdles ja miks pidi impeerium selle surve all surema. Haaravate detailidega vürtsitatud raamatu peategelasteks on ühiskonna kõige säravamad kujud, avaliku arvamuse liidrid – mitte ainult poliitikud, vaid ka kirjanikud, ajakirjanikud, kunstnikud, jutlustajad.

Mihhail Zõgar oli 2010-2015 Venemaa ainsa sõltumatu telekanali Dožd peatoimetaja. Ta on rahvusvahelise pressivabaduse preemia laureaat ja eesti keeles on varem ilmunud tema raamat "Kõik Kremli mehed". "Impeerium peab surema" oli ilmudes üks aasta müüdumaid venekeelseid raamatuid ning seda on tõlgitud paljudesse keeltesse. "


KUIDAS KEHA TÖÖTAB?
MARCUS JOHNSON
Koolibri, 2020

Rohkete ning detailsete illustratsioonidega raamat selgitab inimkeha arenemise lugu, selle toimimist ja funktsioone ning annab põhjaliku ja illustratiivse ülevaate kogu organismist: närvisüsteemist, luustikust ja lihaskonnast, ajuehitusest ja funktsioonidest, erinevate organite toimimisest, vereloomest ning paljust muust kuni raku ehituse ja DNA-ni.

Lisaks leiab raamatust ka teaduslikke põhjendusi, kuidas ja miks peab oma organismi hoidma ning millised on tagajärjed, kui midagi meie kehas läheb valesti ning see jääb haigeks.

Raamatu lõpus on huvitav ülevaade meditsiinilistest läbimurretest ning sellest, mida võiks selles vallas tuua tulevik.

Raamatuga on kaasas tasuta äpp, mille abil saad nutitelefonist või tahvelarvutist loetule lisaks videoid vaadata.


MAAILMA KUNINGANNA
ROBERT HARDMAN
Tänapäev, 2020

Tänases maailmas on üks juht, kes tõuseb teiste seast selgelt esile.

Kuninganna Elizabeth II on ilma ja inimesi näinud rohkem kui ükski teine riigipea ning tegelenud globaalsete probleemidega aktiivsemalt kui ükski varasem Briti monarh.

Kuni 20. eluaastani ei olnud ta reisinud kodust kaugemale kui Wighti saarele, kuid on hiljem ametlikel visiitidel külastanud 130 riiki kõikjal maailmas, tegutsedes diplomaadi, võõrustaja ja aukülalisena maailmas, mis on tema valitsusajal tundmatuseni muutunud. See on lugu täis draamat, intriige, eksootilisi ja mõnikord ohtlikke paiku, kangelasi, kurjameid, hiilgust ja sära, kuid selle kõige keskmes on siiski lihtsalt üks naine, kes on võitnud terve maailma südamed.


TEKSASED LAPITÖÖS
MARJA MATIISEN
2020

Lapitöömeister Marja Matiiseni raamatust leiad 336 lehel üle 300 idee ja õpetuse teksaste taaskasutamiseks. Siin on jõukohast meisterdamist lastele, õmblemist algajatele kui ka lapitöö kõrgemat pilotaaži. Autor on leiutanud uusi ning kohandanud klassikalisi lapitöötehnikaid ja võtteid selle raske ning kohmaka kanga õmblemiseks tavalise õmblusmasinaga.

Raamatu esimeses osas esitleb Marja Matiisen oma seinatekstiile, millest mitmed on ka rahvusvaheliselt auhinnatud. Teine pool on õpetuste, nõuannete ja inspiratsiooni päralt.

Teksased on kogu maailmas kantavaim rõivaese. Neist on samas saanud meile ka jäätmeprobleem. Levinud on hinnang, et uuesti kasutatakse vaid 1% rõivastest. See raamat õpetab, kuidas ühest teksapaarist on võimalik 95% materjali taaskasutada. Suur osa tehnikatest sobivad ka teiste paksude ja kohmakate kangaste kasutamiseks.

Ärge siis seekord visake teksaseid lihtsalt minema, vaid tehke neist midagi toredat!


VORSTI TEGEMISE RAAMAT
KERTU LUKAS, ILSE METSAMAA, RENEE ALTROV
Varrak, 2020

Omal käel vorstivalmistamise eelis on see, et saad ise valida parima tooraine ja endale sobivad maitsed. Vorstivalmistamine võib olla ka sotsiaalne tegevus – sõpradega koos on tore ette võtta suurem vorstitegu ning katsetada eri tekstuure ja maitseid. Ja kui põhitõed on selged, võib igaüks valmistada oma lemmikvorsti.

Raamatus jagavad autorid oma tähelepanekuid ja aja jooksul lihvitud oskusi vorstide valmistamisel. Kuidas valida toorainet ja kust seda hankida, millised on erinevad tehnikad ja palju muud. Kuidas valmistada ahjuvorste, toorvorste, suitsuvorste, rupskivorste, verivorste, keeduvorste ning vinnutatud vorste.



„VALLATUTE KURVIDE“ AEGUMATU SÄRA
HALDI NORMET-SAARNA
Hea Lugu, 2020

„See, mida ma seal kõigepealt nägin, sööbis mällu alatiseks: laua peal oli kaks virna fotosid – üks kõrgem, teine madalam. Oli kaks meest, kes neid professionaalse kiirusega lappasid – režissöörid Juli Kun ja Kaljo Kiisk. Nii see siis käiski – see sobib, see ei sobi, see ei sobi, see? Kellegi saatus otsustati poole sekundiga ja võimalik, et igaveseks.”

Nõnda meenutab raamatus filmi peaosaline Terje Luik, kes „Vallatutes kurvides” vaike ja Mareti kaksikrollis laineid lõi.

Laineid lõi ka film tervikuna, selle esilinastusest on möödunud juba üle 60 aasta.

Raamatu autor Haldi Normet-Saarna tutvustab teost nii: „Vaevarikas teekond stsenaariumist teostumiseni, äpardused võtteplatsil, energiline ja rõõmus võttetrupp, ilusad noored näitlejad ning lõpuks tohutu edu nii meil kui mujal. Sellest kõigest siin raamatus ka räägime – ent see oleks jäänud rääkimata ilma põhjaliku koduse arhiivita.

Üks stsenaristidest, minu ema Dagmar Normet säilitas terve elu kõiki filmitegemisega seotud materjale. Need muutusid aja jooksul üha kõnekamaks. Seda enam, et paljud tegijad on nüüdseks meie seast lahkunud.

Kultusfilmi lugu aitavad taaselustada arvukad fotod ja dokumendinäidised ning loomulikult kohtumised võluvate Terje Luige, Eve Kivi ja Halja Klaariga. Ja veel nii mõnegi olulise inimesega.

Loodetavasti pakub rännak „Vallatute kurvide” ajalukku huvitavaid avastusi ja äratab ka mälestusi.


TUHAT ELU ON PAREM KUI ÜKSAINUS
JEAN-PAUL BELMONDO
Tänapäev, 2020

Selles raamatus räägib Jean-Paul Belmondo (snd 1933) esimest korda, kuidas aina ühest jamast teise sattunud tüüpilisest Pariisi koolipoisist sai üks kuulsamaid prantsuse filmitähti, kultusnäitleja ja terve põlvkonna ikoon. Ta jutustab koostööst ajastu suurimate režissööride ja diivadega ning oma eraelust, mida on saatnud lugematud skandaalid ja armulood maailma kauneimate naistega.





JANIS
HOLLY GEORGE-WARREN
Tänapäev, 2020

Janis Joplin on saanud legendiks kui sisemise põlemise ja valu hukutatud raevukas, kirglik vaim, üks rockiajaloo harukordsemaid hääli. Kuid neil lehekülgedel maalib Holly George-Warren silmi avava ja väga põhjaliku portree naisest, keda ei kujundanud mitte ainult kannatused. Janis oli perfektsionist: kirglik, erudeeritud muusik, kellele oli antud suur anne, kuid kes nägi selle arendamisega ka erakordselt palju vaeva. Ta oli naine, kes nihutas soo ja seksuaalsuse piire ammu enne seda, kui see muutus ühiskonnas aktsepteeritavaks. Ta oli tundeline otsija, kes oleks tahtnud lihtsalt mehele minna ja rahus elada, kuid ei saanud ega võinud. Ta oli teksaslane, kes tahtis Texasest põgeneda, kuid ei pääsenudki sealt õieti kunagi, isegi pärast peadpööritavat kuulsust San Franciscos.


MINU ESIMENE ELU
OLAV OSOLIN
Varrak, 2020

MIKS MA SEDA TEGIN? Tõepoolest, miks? Kas ma tõesti arvasin, et keegi tahab üksipulgi teada, kuidas ma oma elukest elanud olen?

Esialgu ei arvanud. Aga kui ma hakkasin ajaviiteks Facebookis kirjutama, esmalt sellest, mida ma olin lugenud või mida ma miskist asjast arvan, hiljem aga ka omaenda meenutusi ammustest aegadest, siis hakkasid inimesed kommentaarides küsima, miks ma oma mälestusi raamatusse ei vormi. Et nad tahaksid kangesti neid lugeda ning mõni väitis isegi, et ta oleks valmis sellise raamatu endale ostma. Algul ma ei võtnud seda tõsiselt, aga kui küsijatest sai juba väiksemat sorti koor ja kirjastajadki hakkasid uurima, kas nad võiksid seda olematut raamatut avaldama asuda, siis mõtlesin, et tõepoolest, miks mitte!

Aeg on kopp maasse lüüa ja mõned lahedamad lood aegade hämarusest välja kaevata. Sest olgem ausad, pulli on ikka saanud, ja miks mitte seda üheskoos meenutada!


ARVUTIKURSUS. MS WORD
TIIT TILK
2020

Õhuke trükis pole raamat tavalises tähenduses, vaid see on täiuslik ja optimeeritud kursusekonspekt, mille tekst on põimitud kõiki toiminguid kirjeldavate piltidega nii, et õppimine oleks võimalikult mugav. Vajaduspõhine teemadevalik on tehtud kursustel õpetatu järgi:

MS Office’i versioonid ja soovitused tarkvara ostuks lk. 5-9;

levinud vead teksti paigutamisel ja nende vältimine lk. 10-13;

tabelpaigutused lk. 19-25;

veebipõhine tasuta MS Office lk. 28-34;

töö kiirendamine, kiirklahvid lk. 37-40;

kopeerimistoimingud, puhta (vorminguta) teksti tähendus lk. 41-44;

pika kirjatöö vormistamine, töö laadidega lk. 46-62;

joonised, pildid, fotod tekstis lk. 63-69;

läbivaatuse ja kommenteerimise vahendid lk. 70-73;

viitamine lk. 74-76;

dokumendipõhjad – MS Wordi mallid lk. 78-82;

piltide paigutamine, tekstikast, veerud, jaotised lk. 86-90.


ÕIE- JA ÜRDILIKÖÖRID. 50 RETSEPTI SCHWARZWALDI KUTSELISELT VIINAMEISTRILT
RITA VITT
Hea Lugu, 2020

Keemiku haridusega kogenud viinameister Rita Vitt teeb oma Saksamaal Schwarzwaldis asuvas Brunnenhofi mahetalus juba üle 20 aasta likööre, mille retseptides ta sobitab kokku nii õite kui ürtide lõhna- ja maitsenüansse. Hõrgud, osalt ka eriskummalised kombinatsioonid pakuvad igale liköörinautijale uusi maitseelamusi, kehutades huvilist argiste loodusandidega loominguliselt ümber käima.

Retseptides on lähteained antud 1 ja 5 liitri likööri valmistamiseks.

Lisaks saate raamatust täpsed juhised ürtide-õite-viljade korjamiseks ja töötlemiseks ning ka likööri säilitamiseks. Autor soovitab: valmistage endale uusi maitseüllatusi, alustades magusa hõnguga üheksavägise-saialilleliköörist ja lõpetades vürtsika rohelist värvi teelehe-kortslehelikööriga. Likööri valmistamisest võib saad tore harrastus, mis aitab ka taimi tundma õppida.

Raamatu ilusatel piltidel mõjuvad väga ahvatlevalt kannikese-, sireli-, ristikuõie- ja angervaksaliköör, kuid looduslikke rüüpeid saab teha nt ka lehisekäbidest ja kuusekasvudest, retseptides on soovitatud koos kasutada nt kõrvenõgeseid ja sarapuupähkleid ning rabarberit ja tüümiani.


KEELEKASTE
PRIIT PÕHJALA
Kultuurileht, 2020

Kuidas näevad välja õiged jutumärgid? Milles avaldub eestlaste saavahimu? Mis asjad on virvatulesõnad? Teietada või sinatada? Kas „tähh” tõrjub „aitähhi”? Harry Potter või Harri Pottsepp? Kes tohib keelega mängida? Millise lausega algab hea romaan?

„Keelekaste” sadakond esseistlikus laadis lühiartiklit arutlevad nende ja veel hulga keele ja kirjandusega seotud küsimuste üle — õigekirjutuse pisiasjadest kuni toimetaja, tõlkija ja kirjaniku töö telgitagusteni.

Priit Põhjala (snd 1982) on semiootik, raamatutoimetaja ja -kirjastaja, Õpetajate Lehe iganädalaste arvamusveergude „Keelekaste” ja „Sõnal sabast” autor ning üks Vikerraadio „Keelesäutsu” endisi kaasautoreid. Raamatusse „Keelekaste” on koondatud tema keele- ja kirjandusteemalised artiklid aastaist 2014–2019.


EESTI KEELE SÕNAMUUTMINE
ANNIKA VIHT, KÜLLI HABICHT
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020

Sari „Eesti keele varamu“ tutvustab eesti keele kasutuse ja uurimise valdkondi. Sõnamuutmise köide koosneb kahest osast. Esimene osa annab ülevaate eesti keele sõnamuutmissüsteemist: käändsõnad on jagatud 26 ja pöördsõnad 12 tüüpi, millele lisanduvad rööptüübid. Käsitlust ilmestavad tabelid ja kasutusnäited mh veebitekstidest. Teine osa kirjeldab vormide kujunemis- ja uurimislugu. Käsitluses on ühendatud ajalugu ja tänapäev, vormisüsteemi ja -kasutuse kirjeldus, vormikirjelduse makro- ja mikrotasand.




VALDA RAUD. ÜKS ELU
SE&JS Kirjastus, 2020

Maailmakirjanduse väärtteoste armastatud tõlkija Valda Raua 100. sünniaastapäeva tähistamiseks ilmus tema päevikute, kirjade ja märkmete põhjal koostatud raamat „Üks elu“, milles avaneb nii ta enda ja tema perekonna käekäik kui ka aeg ja inimesed, kultuurisündmused ning seltsielu läbi aastakümnete. Lisaks kümmekond tõlkenäidist, Valda Raua loomingu muljetavaldav bibliograafia, arvukalt fotosid. Lugeja ette ilmuvate inimeste nimed võtab viiel leheküljel kokku teose nimeregister.

Valda Raud (29. I 1920 – 8. X 2013) oli poole sajandi vältel eestlaste paljude lemmikraamatute tõlkijana, inglise ja ameerika kirjanduse eesti keelde vahendajana kõrgelt hinnatud. “Ta oli tõeline väärtkirjanduse maiasmokk,” meenutab tütar Anu Raud. “Tõlkimise puhkepauside ajal jutustas ta meile lugusid käsilolevast raamatust. Kirjutusmasina Continental klõbin, see turvalis-rahustav tähetoksimine ja uue kirjareaga kaasnev masinakõrin saatis mind kogu elu.”

Valda Raua eestindatud teosed haaravad oma keelelise ilu ja mõistete küllusega. Ta jõudis tuua eesti lugeja lauale uskumatult palju raamatuid. Mõned näited: Jerome D. Salingeri “Kuristik rukkis” (millest tänaseks on ilmunud neli kordustrükki), Theodore Dreiseri “Õde Carrie”, Kurt Vonneguti “Tšempionide eine”, Bill Naughtoni “Väravavahi vastulöök”, Ernest Hemingway “Ja päike tõuseb”, Harper Lee “Tappa laulurästast”, John Fowlesi “Prantsuse leitnandi tüdruk” jpt.

“On lahe liikuda temaga ühes rütmis,” ütles Valda Raud Fowlesi loomingut iseloomustades. Sama võib öelda ka tema enda kohta, mis tuleb väga ilmekalt esile raamatus “Üks elu”.


EESTI PITSID
Saara Kirjastus, 2019

Mustrivihik on pühendatud käsitööliidu 2020 aastateemale - eesti-oma-pits. Erinevate Eesti paikkondade pitsimeistrid jagavad vihikus pitsimustreid ning räägivad juurde loo.







MEIE GEENIDE PIKK REIS
JOHANNES KRAUSE, THOMAS TRAPPE
Äripäev, 2020

Aastal 2015 puhkenud pagulaskriisi järelkaja viis Johannes Krause’i ja Thomas Trappe’i mõttele kirjutada teadusprisma abil raamat suurtest migratsioonilainetest, mis on meid eelajaloolisest ajast saati kujundanud.

Kuigi esimesest pöördelisest migratsiooni­lainest on möödunud tervenisti 8000 aastat, hakkavad alles nüüd vaikselt selguma selle täpsemad üksikasjad. Seda suuresti tänu arheogeneetikale, noorele teadusharule, mis on küll alles tuult tiibadesse saamas, kuid on hoolimata sellest juba pakkunud määratul hulgal uusi teadmisi. Teadmisi näiteks igihaljast Balkani marsruudist ning iidsetest konfliktidest, mis on rännetega paratamatult kaasnenud, kuid paljust muustki.

Sisserändajad on Euroopale jätnud kahtlemata tuntava jälje. On ju migratsioonilugu ka haiguste ajalugu – olgu selleks kas või katk, mis ulatub tagasi kiviaega. Kole taud tappis küll nagu loogu, ent sillutas samas teed inimestele, kelle järeltulijad juhatasid sisse pronksiaja.

Kuigi „Meie geenide pikk reis“ puistab põnevaid argumente nii migratsiooni poolt kui ka selle vastu, jõuavad autorid tõdemusele, et liikumine on inimese põhiloomuses. Nad on veendunud, et ka tulevikus on meie arengu peamine mootor üleilmne ühiskond, mis on aastatuhandete jooksul end juba korduvalt õigustanud. Eelkõige siin, Euroopas.

„Meie geenide pikk reis“ on kahe autori koostöö vili. Johannes Krause kuulub arheogeneetikas maailma tunnustatuimate asjatundjate hulka ning on Jena Max Plancki inimajaloo uuringute instituudi direktor. Kaasautori Thomas Trappe´i ülesandeks oli Krause´i tarkusevaramu ühtseks jutustuseks põimida, nüüdisaja konteksti paigutada ning päevapoliitiliste vaidlusküsimustega siduda.


ISTUMINE TEEB HAIGEKS
GERD SCHNACK
Ühinenud Ajakirjad, 2020

Tänapäeva inimene ei ole enam kõndiv olend, ta on lukustunud istuvasse asendisse laua taga ja nii ligi kaheksa tundi päevas. Loomupäraselt püstisest ja jooksvast inimesest on saanud sundasendis istuv olevus.

Sellisel arengul on meie tervisele saatuslikud tagajärjed: me kannatame seljavalu, pingepeavalu ja seedeprobleemide käes. Doktor Gerd Schnack näitab, kuidas me võime neist hädadest lihtsate harjutustega jagu saada. Samuti on ta välja arendanud süvalõdvestuse meetodi, mis aitab stabiliseerida selja- ja vaagnapõhjalihaseid. Lühikesi abistavaid harjutusi on meie igapäevaellu lihtne lõimida, sest ka kõigest 15 minutiga päevas saab teha suuri edusamme.

„Istumine teeb haigeks – see ei ole lihtsalt väide, vaid meie tehnikaajastu kindel fakt, mida tahan selles raamatus selgitada. Aga mitte ainult. Leidub viise, mis meid istumisstressist välja toovad. Ja neid soovin ma teile näidata.“


OLI SUL ASJA KA?
HEINZ VALK
Tammerraamat, 2020

Selles raamatus on küll eelkõige juttu talurahvaliku vanavara kogumisest, kuid mitte ainult. Kuna valdava osa kogutud esemetest on autor saanud otse vanade talude aitadest, lakapealsetest, rehetubadest, räästaalustest ja isegi puuriitadest ning maapõuest, siis on loomulik, et kogumistegevus haakus ka tavaeluga – nii lustlike kui ka dramaatiliste juhtumitega, värvikate isiksuste ja inimsuhetega, vanade talude ja külade saatusega. Ning veel palju muuga, mis sellise elamusliku harrastusega kaasnesid: üllatused, pettumused, põnevus, rõõm ja rahulolu. Igatahes pole see kuiv kogumistöö aruanne.




ETTEVÕTJA MAKSUGIID 2020
Äripäev, 2019

KPMG Baltics OÜ partner ja maksuvaldkonna juht Joel Zernask on tabavalt öelnud, et: „Iga juht ju teab, et maksud ei ole küll teema, millesse ta sooviks igapäevaselt süveneda, aga kui juhtub, et seal midagi valesti läheb, siis nõuab tagajärgedega tegelemine väga palju aega ja energiat.“ Teatmik „Ettevõtja maksugiid 2020“ koondab olulisema informatsiooni 2020. aasta maksuarengutest, aidates märksa paremini muutustes orienteeruda ning ülemääraseid riske ja maksukulu vältida.

Esimesest, KPMG ja Äripäeva koostööst sündinud maksugiidist on nüüdseks möödas kaks aastat. Aastal 2018 jõustunud ulatuslik maksumuudatuste pakett on tänaseks n-ö sisse töötatud ning maksumaksjad ja riik enamikus küsimustes ühise keele leidnud.

Paraku pole põhjust meie maksumaastikku siiski rahulikuks hinnata. Kuigi sisepoliitilised turbulentsid pole kohalikes maksudes mastaapseid kannapöördeid kaasa toonud, toimuvad Euroopa-üleselt ja globaalselt väga suured muutused, mis avaldavad juba täna olulist mõju ka meile. Euroopa Komisjon ja OECD on võtnud nõuks maksustamist rahvusvaheliselt ühtlustada, maksuplaneerimist piirata ja täiendavaid raporteerimiskohustusi luua. Ettevõtjale tähendab see lisainvesteeringuid, et üha uusi riske teadvustada ja neid maandada, riigile aga lisakulutusi, et neid protsesse administreerida.

Teatmikus on tõlgendatud kujul välja toodud aktuaalsed seadusemuudatused ning maksundusvaldkonna teemad, millega peavad kursis olema nii ettevõtjad, finantsjuhid kui ka raamatupidajad. Olulisemad tähelepanekud on kergesti eristatavad ning varustatud praktiliste näidetega.

Teatmikus käsitletakse järgnevaid teemasid: • Füüsiliste isikute maksuvabastused

  • Ettevõtluskonto: aruandevaba ettevõtlus
  • Lahkumisel maksustamine ehk nn exit tax
  • Maksulepingute kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamine
  • Maksustamise ebakõlad
  • Tonnaažikord
  • Edasilükkunud tulumaksu kajastamine IFRS konsolideeritud aruannetes
  • Muudatused käibemaksuseaduses 2020
  • Meremeeste palgatulu maksustamise erikord
  • Brexiti mõju Eesti ettevõtetele ja maksumaksjatele • Kohustusliku kogumispensioni reform
  • Maksuhalduri teavitamine piiriülestest skeemidest

Teatmik on ilmunud Raamatupidaja.ee, Äripäev AS ja KPMG Baltics OÜ koostööna. Teatmiku autoriteks on KPMG Baltics OÜ maksuvaldkonna juht Joel Zernask ning maksunõustajad Einar Rosin, Mikk Tereping, Ave Rego, Merike Oja, Siim Kannistu, Kriste Remmelgas, Kristjan Lund ja Ingrid Usar.


VABADUSSÕJA MITU PALET
Rahvusarhiiv, 2020

1918.aasta veebruaris välja kuulutatud Eesti Vabariik sai omariiklust üles ehitama asuda alles pärast Saksamaa sõjalist kokkuvarisemist sama aasta novembris, kui seaduslik võim Ajutise Valitsuse näol hakkas sisuliselt tegutsema, seistes silmitsi ohuga, et bolševistlik Venemaa võib iga hetk noore riigi vastu sõjategevust alustada. See oht saigi reaalsuseks 28. novembril Punaarmee sissetungiga Eesti territooriumile. Algas sõda, mida saame õigusega nimetada Vabadussõjaks, kuna selle võitmine tagas meie omariikluse püsimajäämise. Omariikluse sünniperiood ja Vabadussõda on senises ajalookirjanduses üsna palju tähelepanu leidnud. Kuid see ajastu väärib endiselt värsket uurijapilku, mistõttu ongi siinne kogumik pühendatud tollaste, saja aasta taguste sündmuste ja arengute käsitlemisele. Kogumiku artiklid ei keskendu üksnes Vabadussõja sõjalisele küljele, vaid neis analüüsitakse teemat laiemas raamistikus, võetakse vaatluse alla riigikaitse korraldamine sõja eel, välisabi diplomaatilised ja sõjalised aspektid, koolinoorte osalus sõjas, sõjaaegse ühiskonna sisepoliitilised arengud jne. Kogumiku kaante vahele on tee leidnud väga erinevatele ja uudsetele teemadele pühendatud artiklid, autoriteks nii kogenud kui ka alles oma uurijatee alguses olevad teadlased — eelöeldut tasub lugejal silmas pidada. Kogumik tervikuna on oluline panus selle sõja uurimise historiograafiasse.


KARJALA KAUGE KUTSE
TÕNU TUULAS, VIKTORIA TUULAS
Varrak, 2020

Kohe meie koduukse taga asuvast ja meie ühiste läänemeresoome juurte tõttu olulisest maast Karjalast on eestikeelne raamat seni puudunud. Tõnu ja Viktoria Tuulase teos „Karjala kauge kutse” on sündinud mitme aasta jooksul tehtud Karjala-reiside tulemusel. Soome lahe ääres paiknevast väikesest Repino alevist jäävad kaugel põhjas Valges meres asuvad Solovetsi saared üle tuhande kilomeetri kaugusele. Läbitud vahemaadest olulisemad on siinses raamatus aga kohtumised Karjala rikkaliku kultuuri- ja ajaloopärandiga ning kohalike inimestega. Samuti väga eripalgelise ja lummavalt kauni loodusega. Kuna Viktoria töö tõttu Eesti peakonsulina Peterburis elasid autorid seal mitu aastat, algasid reisid alati Neevalinnast. Seetõttu oli kogu korraldus ja kohalejõudmine kindlasti ladusam. Eestist lähtuvaid Karjala-reise planeerides tuleb huvilistel ise veel veidi eeltööd teha.

Autorid ei käsitle raamatus ainult tänapäeva Karjala Vabariigi territooriumi, vaid kogu ajalooliselt Karjalana määratletud ala. Siit saab hea ülevaate Karjala ajaloo olulistest tahkudest. Rohked fotod tutvustavad lugejale paikasid, mida tasub külastada. „Karjala kauge kutse” on selle suure ja rikka maa praktiline teejuht.


PERMAKULTUURI KÄSIRAAMAT. NUTIKAS PLANEERIMINE JA JÄTKUSUUTLIK AIANDUS
ULRIKE WINDSPERGER
Post Factum, 2017

1970.aastatel Austraaliast alguse saanud permakultuur on aiapidamise teadmistepõhine ja ökoloogiline meetod, mis ammutab eeskuju loodusest enesest. Kohaliku kliima, mullastiku, taimede, putukate jt aiaelanike omavahelisi seoseid jälgides luuakse teadlikult harmooniline keskkond, mis on sisuliselt hooldusvaba. Permakultuuriaed ei vaja kunstlikke mõjutusvahendeid, et püsida lopsaka ja tervena. See on kestlik ja hooliv aiapidamismeetod, kus kasutatakse ära toimivaid suhteid ja üksteist toetavaid elemente. Autori Ulrike Windspergeri sõnul saab permakultuuri abil loobuda paljudest tarbetutest aiatöödest. Hooldusvaba aia suunas liikumine aga eeldab teadmisi, uut mõtteviisi ja tähelepanelikku käitumist looduse suhtes. „Permakultuuriaias tunnustatakse loodusseadusi, aga see on ka filosoofiline lähenemine,“ ütleb Ulrike Windsperger.

Raamatus tutvustatakse permakultuuri põhimõtteid ja uusimaid teadmisi ning õpetatakse mitme näite abil aeda planeerima ja rajama. Autor jagab arvukalt praktilisi nõuandeid, kuidas permakultuuri tõdesid samm-sammult oma aias kasutusele võtta. Oluline on meeles pidada, et permakultuuris käsitletakse aeda kui ühtset ökosüsteemi, kus oma roll on täita kõigil: taimedel ja putukatel, loomadel ja lindudel, kasuritel ja kahjuritel. Kõige tähtsam on leida tasakaal ja aeda sobivad mõjutusvahendid, et nautida muretut ja mugavamat elu, saades samas head saaki.

Detailsete plaanide ja piltlike joonistega varustatud käsiraamat on õpetlik abimaterjal nii alustavale kui ka veendunud maheaednikule.


KORIDORIDES LIBEDAL JÄÄL
MARIANNE MIKKO
2020

Mulle meeldib mõelda, et meie elus ongi peatükid. Mariannel on elus olnud kaks suurt peatükki – ajakirjandus ja poliitika. Ootan kannatamatult, milline saab olema kolmas. - Neeme Raud

Väga huvitav ja kaasahaarav lugemine. Eriti meeldisid mulle peatükid, milles on kirjeldatud eurosaadiku tegevust nii Brüsselis kui ka esindajana kolmandates riikides. Koduses Riigikogus toimuv ja erakondade omavahelised nääklemised on kajastatud iga päev ja

põhjalikult pressis, aga Brüsseli „köögipool“ ei ole leidnud enne sedavõrd põhjalikku käsitlust. Aitäh, Marianne! - Ruth Oltjer

Marianne Mikko on pannud kirja oma loo senisest tegutsemisest nii Eesti poliitikas kui ka Euroopa Parlamendis. Ta on teinud seda kire ja tugeva isikliku positsiooniga. See teebki Marianne Mikko mälestused lähiajaloost hästi loetavaks, omanäoliseks ja emotsionaalseks.

Puudutab see siis erisuhet Pärnumaa kaluritega, Gandhi taskuräti lugu või Põhja-Korea-visiidi liigutavat lõppu. Neid ja teisi lugusid on autoril palju rääkida. On nii üllatusi kui ka äratundmist. - Urmas Paet


21 ÕPPETUNDI 21. SAJANDIKS
YUVAL NOAH HARARI
Postimees Kirjastus, 2019

„Sapiens“ uuris meie minevikku. „Homo Deus“ vaatles tulevikku. Nüüd on aeg keskenduda olevikule. Yuval Noah Harari, üks nüüdisaja silmapaistvamaid mõtlejaid, pühendub oma kolmandas menuraamatus tänase päeva tähtsaimatele küsimustele.

Mil moel muudavad arvutid ja robotid inimlikkuse olemust? Kuidas võidelda võltsuudiste epideemia vastu? Kas rahvusel ja religioonil on veel tähtsust? Mida peaksime õpetama oma lastele?

Tehnoloogia areneb kiiremini kui meie arusaam sellest, häkkimisest on saanud lahingutaktika ja maailm näib lõhestunum kui kunagi varem. Harari tõstatab olulised küsimused, mida peame endale esitama, et jääda ellu peadpööritavalt muutuvas maailmas. 21 peatükis, mis on ühtaegu sügavamõttelised ja provokatiivsed, arendab autor edasi oma eelmiste teoste ideid, luues selgust poliitilistes, tehnoloogilistest, ühiskondlikes ja eksistentsiaalsetes küsimustes.

Dr Yuval Noah Harari on Oxfordi ülikooli doktorikraadiga ajaloolane, kellel on haruldane võime kirjutada keerulistel teemadel selgelt ja kaasahaaravalt. Tänu sellele on ta erakordselt menukad raamatud tõlgitud üle 40 keelde.


TUNDMATU ASTRID LINDGREN. AASTAD KIRJASTUSES
KJELL BOHLUND
Sinisukk, 2019

Astrid Lindgren töötas 24 aastat kirjastuses Rabén & Sjögren lastekirjanduse osakonna juhatajana. Ta jagas oma aega nii, et sai teha kirjanikutööd ja olla ka kirjastaja. Hommikuti töötas ta kodus ja kirjutas oma raamatuid ning õhtupoolikud veetis kirjastuses. Seal kohtus ta kirjanike, raamatukunstnike, välismaa kirjastajate ja ajakirjanikega. Astrid kirjutas raamatute reklaamtekste ja reisis ringi, et raamatuesitlustel oma kirjastuse väljaandeid raamatukaupmeestele tutvustada. Ta päästis kirjastuse sügavast majanduslikust kriisist. Ta oli toimetaja ja ärinaine. Tark, tegus ja iseteadlik.

„Tundmatu Astrid Lindgren“ on lugu uutest ideedest, raskest tööst ja suurest edust, aga ka probleemidest, mis eduga kaasnesid. Saage tuttavaks Astrid Lindgreni seni varjus püsinud poolega.


EESTI SÕJAVÄEVORMI LUGU 1918-1940
2019

„Eesti sõjaväevormi lugu 1918–1940“ on raamat Eesti sõjaväevormi ajaloost Vabadussõja aegu ja sõdadevahelisel ajal. See on esimene põhjalik ja süvitsiminev käsitlus Eesti vormi ajaloo teemal. Ehkki vaadeldav ajavahemik on lühem kui veerand sajandit, jäi sellesse aega hulk vaidlusi vormiküsimustes, järske pöördeid ja väiksemaid muudatusi alates pisikestest eraldusmärkidest kuni vormivärvi ja -materjalini ning auastmetunnuste kandmise viisini. 

Raamat põhineb enamjaolt Eesti riigikaitse valdkonna seniavaldamata dokumentidele sõdadevahelisest ajast ja on rikkalikult illustreeritud. Vormiajalugu on kõikjal pälvinud rohkete sõjaajalooharrastajate kiindumuse. Oma vormiraamatuga astub ka Eesti nüüd võrdväärsena palju pikemate sõjaliste traditsioonidega riikide kõrvale. Kuid teadmised vormi ajaloost saavad olla abiks tänasteski aruteludes vormiküsimuse üle.


AJULUGU
TAURI TALLERMAA
Helios Kirjastus, 2019

Igal ühel on oma lugu. Terve elatud elu lugu, mille sees on palju teisi lugusid. Ajul on ka oma lugu. See, kuidas aju areneb, õpib, kogeb, lahendab, õpetab ja lõpetab. Et meie oma lugu oleks võimalikult edukas, oleks mõistlik osata aju- ja elulood kokku viia. Samamoodi on ka mõistmisega: vahel mõistame ja vahel mitte, vahel usume ja vahel mitte.

Sellest raamatust leiad ühe aju kujunemise loo, mille abil olen püüdnud mõista oma elu lugu. Mina mõistan ja usun nii. Sina mõista nii, nagu sina usud – sul on oma elu- ja ajulugu. - Tauri Tallermaa


ILM, MIS MUUTIS MAAILMA
MARCUS ROSENLUND
Ühinenud Ajakirjad, 2020

Maailma vallutamiseks ei piisa sellest, kui rajad maailma kõige võimsama kaubandusriigi – või kõige võimsama sõjaväe. Sa pead suutma alistada ka ilmastiku. Ükski meie ajaloo impeerium pole seda veel suutnud ja seetõttu ongi nad kõik hävinud.

MARCUS ROSENLUND selgitab keerulisi asju väga lihtsalt. Ta räägib innukalt ja asjatundlikult ilmast ja ajaloost – teemadel, mis on inimesi läbi aegade alati huvitanud.

„Ilm muutis maailma – ja meid. Vastutasuks oleme meie muutnud maailma – ja ilma.”


KAS KASS…?
TIINA TOOMET, TRIIN KASS
Varrak, 2019

Kassiomaniku käsiraamatus annavad kogenud loomaarstid soovitusi, kuidas kassi mõista ja õpetada ning hoolitseda tema eest nii, et kass elaks täisväärtuslikku elu ning püsiks terve.





KUIDAS KULTUURITEGELASED LAHKUVAD
ANDRES PULVER
Tänapäev, 2019

See raamat on väike teejuht eesti kultuuri kalmistul. Inimestel, kellest siin juttu, on igal juhul midagi öelda. Kasvõi seda, kuidas elada nii, et sind mäletataks. Või kuidas mitte oma elu elada. Kalmistule jõuame ükskord kõik. Või lendame tuhana tuulde, merre, järve, jõkke.

Surmale pole vaja kogu aeg mõelda ja surma pole vaja karta. „Kes kardab surma, sureb iga kord, kui ta sellele mõtleb,“ on kirjutanud kunagine Poola kuningas Stanislaw Leszczynski.

Sajakonna inimese lugudele on lisatud pilt nende hauast ja juhatus selle külastamiseks.


LIHTSAD KODUSED TOIDUD KAALU LANGETAMISEKS
HEIKKI MÄGI, IRINA TAMME, RENÉ LAANE
2019

See raamat sündis puhtpraktilisest vajadusest. Meile tundub, et tervislik toitumine liigub viimasel ajal peaasjalikult välismaiste toitude kursil.

Kõik uued „tulijad” on paljudele eestlastele võõrad, keerulised ja kallid.

Kaalu langetada ja vormi saada on aga väga hästi võimalik ka täiesti tavaliste, koduste ja lihtsate toitudega – toitudega, millega enamik meist on üles kasvanud. Ja see on miski, mis väärib hoidmist ja kaitsmist. Lisaks olgem ausad: lihtsad kodused toidud on ka ääretult maitsvad.

Sellest raamatust leiad 43 lihtsat ja kodust retsepti, mis oleme kohandanud tervislikuks ning sobilikuks kõigile. Ja mis peamine – nende järgi valmistatud toidud maitsevad ka lastele!


SUUR PISSIMISE RAAMAT
JAKUB PLACHY
Tänapäev, 2019

Inimesed on pissinud mäletamatutest aegadest alates. Mina ise olen pissimisele pühendanud kakskümmend kaks aastat*. Sellealaste teadustööde kahetsusväärne puudus sundis mind kõiki oma avastusi pissimise vallas sellesse raamatusse kokku kirjutama. Loodetavasti annab see oma panuse ja aitab kõrvaldada viimased seda teemat ümbritsevad saladuseloorid, ning aitab meil näha pissimist kui elu loomulikku osa, mille peale võib alati kindel olla.




LÕBUSAD PAPITÖÖD
BARBARA RUCCI
Tänapäev, 2020

Kui soovite lapse fantaasia tööle panna, ärge otsige liiga kaugelt – prügikorvi sisust piisab!

“Lõbusad papitööd” ja selles leiduvad rohkem kui 20 jätkusuutlikku kunstiprojekti (ning nende enam kui 75 variatsiooni!) näitavad, kuidas ergutada loovat mõtlemist, ilma et peaksite raiskama raha kallitele kunstitarvetele. Ükskõik, kas olete lapsevanem, kes otsib tegevust ainult ühe-kahe lapse jaoks, või kogenud kunstiõpetaja, kes vajab värskeid ideid tervele klassile − siit raamatust leiate kõik, mis tarvis. Hakake juba täna taaskasutama, uurima ja leiutama! 


SEKS KOIDIKUL
CHRISTOPHER RYAN, CACILDA JETHA
Postimees Kirjastus, 2019

Inimesed on loodud seksuaalselt monogaamseks – seda on räägitud vähemalt Darwini ajast saati. Nii teaduse peavool kui usulised ja kultuurilised institutsioonid kinnitavad, et oleme arenenud perekondades, kus mehe vara ja kaitse on olnud vahetuskaup naise viljakuse ja truuduse eest. Kuid tegelikkuses abiellutakse aina vähem ja lahutatakse aina rohkem…
Teisitimõtlejad Christopher Ryan ja Cacilda Jethá lükkavad oma menuteoses ümber peaaegu kõik, mida arvame end seksist teadvat. Nende teooria kohaselt elasid eelajaloolised inimesed hoopis rühmades, kus omavahel jagati nii toitu, laste kasvatamist kui seksuaalpartnereid. Toetudes antropoloogia, arheoloogia, primatoloogia, anatoomia ja seksuaalpsühholoogia tõenditele, näitavad autorid, kui kaugele jääb monogaamia tegelikult inimloomusest, ning esitavad meie elust ja armastusest uue murrangulise arusaama.


EESTI OLIGARHIA
PAAVO KANGUR
Rahva Raamat, 2019

Eesti oligarhid kujunesid välja 1990ndate alguses, kui misjonäriasendis miljonäriks ei saadud. Raha tehti metalliga ja naftaga, börsil ja erastamisega. Julge hundi rind võis olla rasvane, aga võis olla ka haavleid täis.
Sõna oligarhia pärineb kreeka keelest ja tähendab ’väheste valitsust’ – valitsemisvormi, kus võim on koondunud väikese rühma inimeste kätte. Oligarh on ladviku liige, kes suudab oma rahakotiga mõjutada poliitilist võimu. Inglise keeleruumis kasutakse rohkem mõistet poliitiline doonor ehk poliitdoonor – persoon, kes rahastab valimiskampaaniaid oma rahakotist. Ka Eestis näeme, et oligarh muutub üha enam poliitdoonoriks ja paljud oligarhid on valinud endale välja lemmikerakonnad. Samas on ka oligarhe, kes väldivad suhteid erakondadega, küll aga näitavad end meelsasti presidendi või peaministri seltskonnas.
Raamat vaatleb oligarhide ja poliitdoonorite väljakujunemist taasiseseisvunud Eestis ja populaarseid rikastumise valemeid.

JALGPALLIMAAILMA REKORDID
KEIR RADNEDGE
Sinisukk, 2019

Kui suur on MM-i valikmängudes lõuna-ameerika järjestikuste võitude rekord?
Kes on vanim MM-il kaasa teinud mängija?
Haara raamat ja saa teada palju põnevat jalgpallimaailma kohta!
Jalgpall pole pelgalt üks paljudest pallimängudest, vaid spordiala, mis ühendab miljardeid inimesi üle kogu maailma. Jalgpalliplatsil näeb nii verd, higi kui ka pisaraid.
„Jalgpallimaailma rekordid“ on täis fakte, statistikat ja haaravaid lugusid. Siit leiad põhjaliku ülevaate 2018. aasta MM-ist ning palju-palju muud. Raamat sisaldab fotosid mängudest, fakte jalgpallist maailma populaarseima spordi teinud mängijate kohta ning teadmisi rekorditest, mida võistakonnad on püstitatud.


KUIDAS PIDADA VIMMA
SOPHIE HANNAH
Varrak, 2019

Kui sageli oled sa vimma pidanud ja end seetõttu süüdlasena tundnud? Tihtilugu arvatakse, et targem on andestada ja edasi liikuda, ning just seda paljud meist püüavadki teha. Positiivne mõtlemine on küll õnneliku elu alus, aga veelgi olulisem on, kuidas sellise positiivsuseni jõuda. Aga mis siis, kui vimm hoiatab hädaohu eest ja aitab paremini elada? Mis siis, kui vimm toimib hüppelauana, mis näitab kätte õige suuna? Mis siis, kui vimm pole mitte üksnes kasulik, vaid teeb ka palju head?

See raamat on humoorikas pilguheit vimma olemusse, muu hulgas leiab siit ootamatuid vahendeid, mille abil analüüsida, töödelda ja omaks võtta raskeid emotsioone, selleks et saada paremaks inimeseks.

Sophie Hannah on rahvusvaheliselt tunnustatud krimikirjanik, kelle teoseid on tõlgitud 27 keelde ja müüdud üle kahe miljoni eksemplari, peale selle on ta auhindu võitnud poeet, kauaaegne vimmapidaja ning õnnelik, positiivne ja väga andestav inimene.


EESTI RAHVUSATLAS
Regio, 2019

Eesti esimene rahvusatlas on laiahaardeline esindusteos, mis on suunatud kõigile Eesti ajaloo-, kultuuri- ja loodusloohuvilistele. Teoses esitletakse ligikaudu 500 ajaloolist ja tänapäevast kaarti, mis koos kaasahaaravate selgitustega aitavad mõtestada meie loodust ning aja- ja kultuurilugu. Kaardid on koondatud 36 teema alla, kus tutvustatakse näiteks Eesti piiri kujunemist, kõrgussuhteid, veestikku, kliimat, taimkatet ja metsandust. Vaatluse all on ka eesti keel, eestlaste päritolu, rahvaluule, haridus, religioon ning paljud muud teemad. Omamoodi sümboolne on aga Eesti riigi sünniaegu meenutav Johan Laidoneri allkirjadega 1920. aastal ilmunud Eesti kaardi taastrükk.
Rahvusatlase koostamist on vedanud Tartu Ülikooli geograafid koostöös Regio kaardimeistritega, oma ajalooliste kaartidega on sellesse aga paari sajandi jooksul panustanud ka paljud meie eelkäijad. Rahvusatlas on teaduslikult täpne ja usaldusväärne teos, mis võiks käepärast olla igas kodus, koolis, asutuses ja ettevõttes. Rahvusatlas on ka väärikas kingiidee ja võimalus Eesti tutvustamiseks, sest kõik atlase tekstid on esitatud ka inglise keeles.


TEISE MAAILMASÕJA KURIOOSUMID, ÄPARDUSED JA REKORDID

MATI ÕUN, HANNO OJALO
Äripäev, 2019

Teise maailmasõja lõpust on möödas ligi kolmveerand sajandit, ent ometi ei anna see koletu ajajärk meile ikka veel asu. Kuidas saaksimegi unustada seda metsikust, mis röövis üle 50 miljoni inimhinge, hävitas tuhandeid linnu ja külasid ning miljardite eest vara.

Kuid erinevalt paljudest oma eelkäiatest ei keskendu „Teise maailmasõja kurioosumid, äpardused ja rekordid“ võimsatele lahingutele ja suurejoonelistele operatsioonidele. Sest kõigest sellest on juba muljetavaldavalt palju räägitud. See raamat läheneb sõjale sootuks teisesest küljest, võttes, nii nagu seda pealkirigi lubab, luubi alla kõige kirkamad saavutused ning kurioosemad äpardused.

Kuid lisaks punkritele, komandopunktidele, lahingulaevadele, supertankidele ja -pommitajatele on legendaarne duo arhiivisügavustest välja kaevanud erakordseid lugusid sellestki, kuidas olematute toidunormide ning rõhuva võõrvõimu kiuste siiski ellu jäädi. Läbi autorite sule saavad sõna kartmatud sissid, vastupanuliikujad, spioonid, metsavennad ning partisanid, kellest enamus aastaid oma rahva ja kodumaa nimel uskumatuid tingimusi trotsisid. Areenile astuvad ka USA presidendid, kellest nii mõnegi elu rippus suisa juuksekarva otsas.

Tolmukorrast puhtaks puhutud faktid ning haruldased fotod manavad lugeja silme ette kummalisi lugusid sellestki, kuidas:

• Jaapan proovis USA-d õhupallipommidega rünnata
• Vaikses ookeanis merehädalistest mereväelased haidega mõõtu võtsid
• kriminaalid ja poliitvangid sõjas käisid
• soldatid veel hulk aega pärast sõja lõppu truult oma kohust täitsid, keeldudes uskumast, et koletu sõda on lõpuks läbi


VENELANE EESTIMAAL. VALITUD MÄLULÜNGAD JA ARTIKLID

IVAN MAKAROV
Postimees Kirjasyus, 2019

„Kas Makarovit lugesid?”

„No mis sa tänasest Makarovist arvad?”

Nii on juba aastaid küsinud tuttavad poliitikahuvilised ja jaganud siis vaimustust, rahulolu, paralleele või vastuväiteid Ivan Makarovi Postimehes ilmunud kommentaaride puhul. Igatahes on need alati olnud huvitavad, probleemirohked, ja kõik see lausa karjus raamatuks saamise järele.
Väljaannet kavandades tuli jutuks, kas toimetaja peaks kolumnide tõlkeid taastrükiks nõudlikult üle vaatama. Ja siis saime meie, kes me Ivan Makarovit isiklikult ei tundnud, üllatusega teada, et mees kirjutab oma asju eesti keeles.
Käsikirjast hakkas end lahti kerima mitte ainult Makarovi poliitiline poleemilisus, vaid üldse tema elu venelasena Eestis.
Ja kui raamat läbi loetud, tahad igaveseks unustada igasugused teoreetilised integratsiooniprogrammid, targutavad õpetused lähenemiseks ja kohanemiseks.
Tuleb välja, et on lihtsalt vaja elada seda elu, mille oled valinud. Valinud ise, kas rõõmuga, asjaolude tõttu, kõheldes, trotslikult, ükskõik kuidas, aga ikkagi ise valinud, sest keegi ju enam ei sunni siin elama.
Ja tunda end selles elus toimekalt ning reipalt. Heasoovliku asjaosalisena.
Nii nagu Ivan Makarov, käesoleva raamatu autor, venelane Eestimaal. - Aksel Tamm


VIRU JALAVÄEPATALJON. 4. EESTI RAHVAVÄE POLGUST 4. ÜKSIK JALAVÄEPATALJONINI 1917—1940
AIMAR KULDVERE
SE&JS Kirjastus, 2019

Aimar Kuldvere kirjutatud ajalooraamatu kulg ulatub Eesti rahvuslike väeosade sünnist 1917. aastal ja 4. Eesti Rahvaväe polgu erakordselt vaprast lahingutegevusest Vabadussõjas kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal. Lugeja saab koos 4. Eesti Rahvaväe polguga läbi teha kogu Vabadussõja. Lahingute käigu kirjeldused on raamatus kirjutatud olevikuvormis ja kellaajalise täpsusega. Teos sisaldab 4. polguga seotud isikute ja Eesti rahvusväeosade juhtide elulugusid ja lahingutest osavõtnud sõjameeste mälestusi.

4. Eesti Rahvaväe polk läks Vabadussõja alguses 28. novembril 1918 Narvas esimesena lahingusse Vene vägede vastu. Aimar Kuldvere soov oli raamatu „Viru jalaväepataljon” näol viia täide kunagiste sõjameeste unistuse, et nende visast võitlusest Vabadussõjas saaksid teada järeltulevad põlvkonnad.

4. Eesti Rahvaväe polgu järjepidevuse tänane kandja on Viru jalaväepataljon.


BARUTO. RÄÄKIMATA LOOD
KAIDO HÖÖVELSON
Pilgrim, 2019

  1. veebruaril 2004 istus 19aastane Kaido Höövelson Tallinnas lennukisse, et jõuda Kopenhaagenisse ja sealt edasi Tokyosse. Ta ei teadnud, millal ta jälle koju saab ja lähedasi näeb. Ta ei teadnud, mis teda Jaapanis ees ootab. Teadis ainult, et temast peaks Jaapanis saama profisumomaadleja.
  1. augustil 2019 istus Kaido Höövelson Tallinnas lennukisse, et jõuda Helsingisse ja sealt Tokyosse. Seekord lendas ta koos abikaasa Elena ja poja Taariga ning ta teadis, mis teda ees ootab – Jaapani sõbrad, tuttavad ja fännid ning paljude aastate jooksul armsaks saanud paigad, mis tema sumokarjääris olulised olid. See on täiesti teistsugune reis kui üle 15 aasta tagasi sumotalli saabumise ajal. Kaido ehk jaapanlastele Baruto on nüüd Jaapanis väga austatud ja tuntud. Inimesed tunnevad uhkust, kui saavad tema seltskonnas olla.

Mis jääb nende kahe reisi vahele? Miks ütleb Kaido raamatu lõpus: „Kõigil, kes ütlevad, et mul on kadestamisväärne elu või et ma olen midagi lihtsalt saanud, soovitan minna Jaapanisse ja proovida elada minu elu otsast peale“? Kas ta teadis, kui ränk elu teda sumoklubis ees ootab? Kui palju ta esimesel Jaapani-aastal mõtles loobumisele? Mis sundis teda pärast treeninguid ka üksi trenni tegema? Kuidas klubiomaniku naine Kaidot alandas ja kiusas? Milline on Kaido ja tema abikaasa Leena armastuse lugu? Kuidas Kaido pärast sumokarjääri lõppu neli aastat Jaapanis telesaateid juhtis ning miks ta otsustas ülieduka karjääri lõpetada ja Eestisse kolida? Nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastused raamatust.


JULM KÜMNEND. 1940-1950 TEISMELISE SILMADEGA
ENE HION
Hea Lugu, 2019

Raamatus on sündmused ja inimesed ajast, mil polnud veel teksadega tüdrukuid, Viru hotelli, elektripliite ega sukkpükse, ei tuntud diskot, digit ega ID-kaarti. Google’it polnud veel leiutatud. Nende kaante vahel on kümme aastat – 1940–1950 – teismelise silmadega nähtuna, küpse inimesena tagantjärele kirjapanduna ja mõtestatuna, vahel on segamini tõde ja ettekujutus. Sõltub sellest, kus seisad. See oli silmade avanemise aastakümme.

Endine raadioajakirjanik Ene Hion, kirjutab oma raamatut tutvustades nii: „Minu kooliaeg algas Teise maailmasõjaga, küpsustunnistus tuli koos sõjaeelse iseseisva Eesti täieliku hävinguga. See oli aastakümme, mis möirgas ja müristas, pillutas laiali ja puistas segi: ilmasõda, riigipööre, totalitarismi argipäev, juunikommunistid, Venemaa eestlased, vabariigi sunnitöölised, GULAGi orjad, professionaalsed revolutsionäärid ja elukutselised agendid … Oli see ammu, oli see hiljuti? Elu on läinud, nagu poleks elanudki.


HIRMUST EDUNI. MEEDIASUHTLUSE 8 REEGLIT
RAUL REBANE
Menu Kirjastus, 2019

Raamat on sõnumiga inimestele, kellel on vaja kas töö või sisemise vajaduse sunnil rääkida suurema arvu inimestega kui oma lähem ring. Esinemis- ja avaldamisvõimalused on viimastel aastatel kasvanud plahvatuslikult ja järjest rohkem on vaja arvamusi ja arvajaid.

Kuidas kujundada oma esinemiste ideoloogiat (oma lugu), kuidas koostada sõnumeid, kuidas valmistuda esinemisteks kuni riietuseni välja on raamatus kokku võetud 8 reegliga. Oma kogemusi jagavad Eesti tippajakirjanikud, kellel on kümnete tuhandete intervjuude kogemusi. Raamatu harjutused on koostatud viisil, et neid on võimalik ka kodust üksi teha ja saavutada kiiresti oma oskuste paranemine.

Kaasaeg ei ole aga ainult võimalused, vaid ka suured riskid imagole. Kriiside ja ohtude peatükkidest on võimalik õppida, mida nende vältimiseks tuleb teha.

Raamatu ideoloogia võtab kokku mõte „Täna oli viimane päev sinu elus, kui sul võis tekkida mõte suhelda meediaga ilma ettevalmistuseta!“


LEONARDO DA VINCI
WALTER ISAACSON
Varrak, 2019

Selles põnevas uues biograafias toob Steve Jobsi, Albert Einsteini ja Benjamin Franklini tunnustatud elulooraamatute autor meie ette Leonardo da Vinci isiku ja elu.

Toetudes Leonardo hämmastavate märkmeraamatute tuhandetele lehekülgedele ning uutele avastustele tema elu ja töö kohta, põimib Walter Isaacson kokku loo, milles on omavahel seotud Leonardo kunstilooming ja teadustöö. Ta näitab, kuidas olid Leonardo geniaalsuse aluseks oskused, mida ka meie ise saame enda juures arendada, näiteks kirglik uudishimulikkus, hoolikas vaatlemine ja nii mänguline kujutlusvõime, et see piirnes fantastikaga.

Nagu teised suured uuendajad, sai humanitaaralade ja tehnoloogia lõikumisest. Ta kooris nahka laipade näolt, joonistas huulelihaseid ning maalis siis ajaloo kõige meeldejäävama naeratuse – „Mona Lisa”. Ta uuris optika matemaatilisi lahendusi, näitas, kuidas valguskiired sarvkestale langevad, ning lõi „Püha õhtusöömaaja” muutuvate perspektiivide illusiooni.

Leonardo elu peaks meile meelde tuletama, kui tähtis on külvata iseendasse ja oma lastesse mitte ainult üldiselt aktsepteeritud teadmisi, vaid ka valmisolekut neis kahelda – olla loominguline ja – nagu iga ajastu andekad veidrikud ja mässajad – mõtelda teistmoodi.


KOPSUDE HÄMMASTAV MAAILM
KAI-MICHAEL BEEH
Varrak, 2019

Meie kopsud kujutavad endast keerukat looduse imemasinat ning need on rohkem ohus kui ükski teine elund. Iga hingetõmbega saavad nad mikroobe, allergeene ja õhu saasteaineid. Kopsud ei valuta, nemad kannatavad vaikides – ja suudavad enamikul juhtudel sellele vaatamata eluaeg funktsioneerida.

Kaasahaaravalt ja meeleolukalt vahendab kopsuspetsialist Kai-Michael Beeh kõike, mida peaks kopsude kohta teadma, nende imeliste võimete ja selle kohta, kuidas hoida neid noore ja tervena.

Meditsiinidoktor Kai-Michael Beeh (snd 1971) on juba oma ülikooliõpingute algusest saadik läbi ja lõhki kopsuentusiast. Pärast erialast väljaõpet sisehaiguste arstiks ja pulmonoloogiks asutas ta 2004. aastal koos oma abikaasaga Hingamisteede Uuringute Instituudi Wiesbadenis. Ta on nõutud loengupidaja ja annab tihti ajakirjanduses intervjuusid kopsude tervise teemadel.


EHE ELUJÕUD. TERVENEMISLOOD
MARIA LEPMAA
Ühinenud Ajakirjad, 2019

Raamatus jutustavad oma loo 19 inimest. Need on päris inimesed, kelle tõsielulised lood räägivad raskustest, millega nad on pidanud silmitsi seisma: võidelnud oma elu eest, haigusest tervenenud, suurest kaalunumbrist vabanenud.

Need lood jutustavad sellest, kui suur tähtsus on inimese enda mõtetel. Paranemise toob uskumine iseendasse, arstidesse, kõrgemasse jõusse. Kõik algab inimesest ja sellest, millise valiku ta teeb. Elu on ettearvamatu ja seda, mis ootab järgmise käänaku taga, me ette ei tea. Küll on aga meie teha otsused ja valikud, mis meid pärast seda käänakut edasi viivad.


LIIKUMAPANEV JÕUD
DANIEL H. PINK
Äripäev, 2018

Raha on peetud kõikvõimsaks, kuid „Liikumapanev jõud“ juhatab meid käitumisteadlaste avastuseni – mis tegelikult on see jõud, mis paneb inimesi pingutama?

Daniel Pinki bestseller annab uusi, teaduslikel katsetel ja järeldustel põhinevaid seisukohti, kuidas motiveerida inimesi kõrgemaid eesmärke seadma ja neid saavutama.

„Liiga paljudes organisatsioonides – mitte ainult ettevõtetes, vaid ka valitsusasutustes ja mittetulundussektoris – kehtivad ikka veel ajast ja arust, läbiuurimata ja pigem folkloorist kui teadusest pärinevad tõekspidamised inimese võimekuse ja suutlikkuse kohta,“ tõdeb autor.

Ta ütleb, et endiselt on kasutusel lühiajalised ergutusmeetodid ja saavutuse eest maksmine, kuigi järjest enam ilmneb tõestusmaterjali, et sellised võtted ei toimi ning sageli on isegi kahjulikud. Või nagu ta korduvalt rõhutab: liiga kaua on kestnud vastuolu teadusele teadaoleva ja äris tegelikult toimuva vahel.

„Liikumapanev jõud“ on New York Timesi, BusinessWeeki , Wall Street Journali, Boston Globe’i , Los Angeles Timesi, Washington Posti, San Francisco Chronicle’i, Publishers Weekly bestseller. Amazon.com ja Fast Company valisid selle aasta äriraamatuks.


TEEKOND ISEENDANI
LIIS VELSKER
Postimees Kirjastus, 2019

Liis oli väike Piiumetsa tüdruk, kes polnud päris nagu teised lapsed: ta oli juba esimeses klassis teistest üksjagu suurem. 13-aastasena kaalus ta 108 ja gümnaasiumiks 127 kilo. Teda noriti ja mõnitati, ta oli teistsugune. Liis jälgis rangelt oma toitumist ja tegi pööraselt palju trenni. Kuid miski ei muutunud.

Siis tulid peod, narkootikumid, depressioon, hirmsad operatsioonid.

Ühel hetkel sai aga selgeks, et muutus peab algama seestpoolt.

„Sinu käes on raamat, milles ma räägin sulle oma loo. Jah, kohati on see kurb ja raske, aga ma tulin ohvrirollist välja, õppisin ennast armastama ja hakkasin oma unistuste elu poole liikuma. Ma usun, et minu kogemused on olnud karmid just sellepärast, et mul on julgust nendest rääkida. Ja ma usun siiralt, et minu teekond annab teistelegi lootust. KÕIK ON VÕIMALIK, kui sa ainult haarad juhirolli ja unistad nii suurelt, et natukene on suisa piinlik!“


LIBLIKAD. MIKS NAD KAOVAD JA MIDA SEE MEIE JAOKS TÄHENDAB
JOSEF H. REICHHOLF
Hea Lugu, 2019

Viimase viiekümne aastaga on Saksamaal liblikate arvukus rohkem kui kaheksakümmend protsenti vähenenud – see on karm fakt.

Saksa silmapaistev bioloog ja paljude populaarsete raamatute autor Josef H. Reichholf analüüsib olukorda, miks on liblikad tema kodumaal välja suremas.

Pestitsiidid, liigne väetamine ja monokultuurid on muutmas minevikuks liigirikkaid aasu, kus värvikirevad liblikad õielt õiele lendavad.

Kuid Josef H. Reichholf ei maali vaid õuduspilte ähvardavast ökokatastroofist, ta juhib meid ka liblikate imelisse maailma. Muinasjutuline värviküllus, üllatavad käitumisjooned ja oskuslik kohanemine iseloomustavad neid kauneid putukaid, keda autor kütkestavalt tutvustab ja kelle säilimisse saab iga lugeja oma väikese panuse anda.


SEE ON TURUNDUS
SETH GODIN
Äripäev, 2019

Seth Godin on turundusmaailma üks helgemaid päid, kelle kuldne käepuudutus on tõstnud tuhast neid, keda teised olid juba ammu maha kandnud. Tema arusaam turundusest, müügist ning reklaamist viib mängu hoopis teisele tasemele, kus panused on kõrged, kuid nii ka tulemused. Seth Godin on mees, kelle tabavatest sloganitest on saanud ärimaailma käibefraasid.

Godin ütleb, et turundusest ei saa üle ega ümber – see on nagu tolm, mis trügib ülbelt kõikjale. Kui küsid ülemuselt paremat palka, turundad. Kui teed sotsiaalmeedias uue geniaalse postituse, turundad. Kui propageerid võsukesele krõpsu asemel porgandit, turundad. Kuid tõsiasi, et me hommikust õhtuni agaralt turundame, ei tee meist veel meistrid, väidab Godin. Ta ütleb, et turundamisest on saanud sama märkamatu ja automaatne harjumus kui hommikune hambapesu. See saab aga tähendada vaid üht – kätte on jõudnud aeg, mil turundamine pikale vajunud talveunest taas üles raputada.

Godin ütleb, et suurepärane turundaja ehitab oma taktika üles empaatiale, suhtele ning emotsioonidele, mitte aga armutult tähelepanu küttivale reklaamile. Hea turundaja ei suru klienti oma ettevõtte probleeme lahendama, vaid mõtleb sellele, kuidas ettevõte saaks sandis seisus kliendile appi tõtata. „See on turundus“ keskendubki viisidele, kuidas kujundada organisatsiooni väärtust ümber nõnda, et see köidaks eelkõige „õigete“ klientide tähelepanu.

Raamat koondab turundusmeistri tarkuse ühtseks, kompaktseks, lihtsasti seeditavaks süsteemiks, millel puudub parim enne sildike. Godin selgitab, kuidas turundada nii, et tulemusest tunneks uhkust nii konservatiivne korporatsioon kui ka oma eksistentsi nimel siplev idufirma. Autori nutikad tähelepanekud ning meeleolukad näited aitavad muu hulgas mõista:

  • miks vanad lähenemisviisid ja taktikad enam ei toimi
  • kuidas läbi positsioneerimise väärtuslikud kliendid üles noppida
  • kuidas oma sihtgrupi usaldus välja teenida


PRAKTILINE PROJEKTIJUHTIMINE
ALGIS PERENS
2019

Kas tahame või ei taha, kuid projektidest meil pääsu ei ole. Eelkõige puutume nendega kokku oma igapäevast tööd tehes. Projektijuhtimine ei ole raketiteadus ja me saame hakkama ka ilma põhjalikke teoreetilisi teadmisi omamata. Piisab pealehakkamisest ja loogilisest mõtlemisest. Kui aga soovite projekte senisest efektiivsemalt planeerida ja ellu viia, siis on see raamat just teile.

Raamat „Praktiline projektijuhtimine“ annab ülevaate projektide algatamisest, kavandamisest, teostamisest ja jälgimisest. Kasulikke näpunäiteid leiab siit nii algaja kui ka kogenud projektijuht ning projektijuhtimist õppiv tudeng või õpilane.


PUNKTIMASSAAŽ EETERLIKE ÕLIDEGA
MERINA TY-KISERA
Ersen, 2019

Avasta enda jaoks eeterlike õlide tervendav jõud, kasutades neid koos iidsete punktimassaaži võtetega, mida kirjeldab see köitev käsiraamat!

Merina Ty-Kisera on kogenud ravitseja ja Viie Elemendi akupunktuuri praktiseerija, kes annab siin raamatus ülevaate oma Aroma Acupressure’i ehk eeterlike õlidega tehtava punktimassaaži meetodist – eeterlike õlide kandmisest survepunktidele, nii et see toob kaasa energeetilisi muutusi, tasakaalustades keha ja meelt.

See käsiraamat annab lugejatele jõudu võtta tervise eest hoolitsemisel ohjad enda kätte; siin on pakutud välja soovitusi, ravimeetodeid ja -strateegiaid, mis on üldiselt toetavad, leevendades kroonilisi pingeid, pakuvad viise seedehäiretega toimetulekuks, külmetushaiguste ja gripi raviks ja palju muudki.

Taasavasta terviklik lähenemine tervisele ja heaolule!


IMELINE NUKUMAAILM
MARI-LIIS LILLE
Varrak, 2019

Isetehtud nukud ei ole lihtsalt nukud, vaid kätkevad endas midagi palju enamat. Nad justkui peegeldaksid maailma, milles me elame, ja inimesi, keda tunneme. Nukkudel on oma iseloom ja lugu. Oma käte ja südame kaudu jätad igasse heegeldatud nukusse ka tükikese iseendast ja seeläbi lood maailma erilisemaks paigaks.

Selles raamatus on 15 amigurumi tehnikas heegeldatud nukku, mis on inspiratsiooni saanud inimestest meie ümber. Mõned neist on justkui päris lapsed, kellega sinu lapsed samastuda saavad, teised on aga fantaasiaga vürtsitatud ja meenutavad pigem muinasjututegelasi. Kui loed nende lugusid, tunned neis kindlasti ära nii iseennast kui oma lähedasi.

„Imeline nukumaailm“ on autori kolmas raamat, eelnevalt on ilmunud “Võluväega mänguasjad” (2014) ja “Kaisuloomakirg” (2016).


IGAVUSE PELETAMISE RAAMAT
NORMA MARTINEZ, CARLOTA CIRERA
Pegasus, 2019

Selle vahva meisterdamisraamatu abil saate lastega tundide viisi toredasti koos aega veeta. Raamatu lihtsad juhendid ja sammsammulised illustratsioonid õpetavad loovalt kingitusi pakkima, ise mänguasju meisterdama ja kaunistusi valmistama. Mängeldes valmivad templid, maskid, võtmehoidjad ja mõned lauamängudki.

Vajaminevad töövahendid on igati käepärased ning pudelikorkide ja tualettpaberirullide kõrval leiavad taaskasutust veel muudki kodused esemed.

Raamat pakub palju lõbu pikkadeks päevadeks!


MARDIRAAMAT. ABIKS MARDI- JA KADRISANDILE
Eesti Fokloorinõukogu, 2019

Mardiraamat on küll väike, kuid täis mardi- ja kadrisandiks käimise tarkusi - miks neid pühi tähistatakse, mida selga panna, mida kaasa võtta, kuidas käituda. Mardisant ja kadrisant on õnne pant!



RAIVO JÄRVI. KÕIKE MUUD KUI KUKUPAI
PIRET KOOLI
Pegasus, 2019

Raivo Järvi nimi ei vaja tutvustamist. Tema jutupliiatsite ja kaubamärgina mõjuva naeratuse seltsis on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi.

Raivo oli jutuvestja, kes põimis tervikuks pildi, teksti ja muusika ning läks (tele)ajalukku oskusega joonistada nii, et keegi ei teadnud, milline pilt lõpuks sünnib.

Onu Raivo raadiorännakutega said maailmas enam aimu täiskasvanudki. Mis oli aga kõige selle välise taga? Selle laia ja avatud naeratuse taustal?

„Raivo Järvi. Kõike muud kui KUKUPAI” on valusalt aus sissevaade kunstniku ellu.


KUJURI TÜTAR
TOVE JANSSON
Hea Lugu, 2019

Tove Jansson, kujuri tütar, näitab nende lugudega lapse arusaama elust ja olemisest. Ta viib meid oma lapsepõlvemaailma, milles maagia ja müstika möllasid keset kõige tavalisemat argielu. Lugude kesksed tegelased on Tove skulptorist isa Viktor Jansson ja kunstnikust ema Signe Hammarsten, samuti vabaduse sümbolina koduabiline Anna. Tove kirjeldab oma boheemlastest vanemate kunstnikekodu Helsingis, kus peod ja olengud võisid kesta päevi, ja vaikseid aegu suvises saarestikus. Lugusid saadab pidev kõikumine sooja turvatunde ja hirmu vahel.

„Kujuri tütar“ on üks klassikalisi lapsepõlve-jutukogusid, mida armastatakse ja loetakse aina uuesti selle 1968. aasta esmailmumisest saadik.


AVAMEELSELT ALKOHOLIST
ROSAMUND DEAN
Tammerraamat, 2019

Kas oled kunagi ärganud hirmutundega, et ütlesid eelmisel õhtul kolleegidega pärast tööd napsitades midagi, mida poleks pidanud? Kas oled olnud enda peale vihane, et kaanisid ära terve pudeli veini, kuigi plaanisid võtta vaid ühe klaasi? „Avameelselt alkoholist“ aitab luua uue, tervislikuma ja teadlikuma suhte alkoholitarbimisse. Rosamund Dean ühendab oskuslikult teaduslikud tõestused ja praktilised soovitused ning aitab teha tõhusa kolmeosalise tegevusplaani, kuidas vähem alkoholi juua. Mõõdukam alkoholitarbimine parandab meeleolu ja füüsilist heaolu ning vähendab pikas plaanis ka stressi ja ärevust.


HEA UNE TEEJUHT. PRAKTILINE KÄSIRAAMAT UNETUSEST JAGUSAAMISEKS
KENE VERNIK
Pilgrim, 2019

See raamat aitab korrastada ühte kõige olulisemat tegevust ehk magamist ehk unetervise eest hoolitsemist. Raamat on täis soovitusi ning spetsiaalseid tehnikaid ja harjutusi, mida üks rahutu magaja võiks läbi teha. Lisaks praktilisele poolele ei puudu ka teooria. Teooriast rääkimine on oluline, sest paluda teha teil kõiki neid muutusi ilma põhjendusteta, ei saa see olema piisavalt motiveeriv. Kõik raamatus kirjeldatud harjutused ja tehnikad on teadusuuringutes kinnitust leidnud. Siia raamatusse valisin need tehnikad, mida olen ka ise õppinud ja praktiseerinud.

Olen unemeditsiinis töötanud kokku aktiivselt 9 aastat. Unealane teekond sai alguse 2006. aastal, kui olin 21-aastane. Õppisin teisel kursusel psühholoogiat ja alustasin ka kohe tööd Tartu Psühhiaatriakliinikus unekeskuse osakonnas – seega olen ühtekokku olnud selle alaga seotud 13 aastat. Haiglas omandasin unetehnoloogi praktilised oskused ja 2016. aastal sain unetehnoloogi kutse Euroopa Unemeditsiini komisjonilt. Minu unealasele haridusele lisandus veel Tartu Ülikooli magistrikraad psühholoogias ja mitmed õpingud psühhoteraapiate alal.

Kene Vernik