Karepa raamatukogu alguseks võib pidada Selja lugejate ringi. Algdokumendina on säilinud lugejate, raamatute ja laenutuste registreerimise vihik. Esimene laenutus on kirjas Aleksander Treibergile 20. novembrist 1908. Lugejate nimekirja uurides võib nii mõnigi praegune lugeja teada saada, mida tema (vana)vanaema või (vana)vanaisa kunagi lugenud on. Samuti on säilinud esimene leht raamatute tellimise arvest A. Petersoni raamatukauplusest Tallinnas, mille nimekiri ühtib täpselt vihiku raamatute nimekirja esimese neljakümne raamatuga.

Eesti Wabariik

Raamatukogu asus algselt Selja koolimajas ja Johannes Seil, olles kooli juhataja, laenutas ka raamatuid ja hooldas fondi. Karepa koolimajja toodi raamatukogu 1919/20 aastal, kus sellega tegelesid samuti kooli juhatajad.

1930ndatest on säilinud raamatukogu laenamismäärused, mis on kohati palju rangemad kaasaegsetest: raamatu laenaja pidi olema vähemalt 15 aastat vana, anti mitte üle kolme raamatu korraga, laenutamine oli tasuline (10 marka kuus), õigeaegselt tagastamata raamatu eest oli trahv 1 mark päevas, raamatu koju viimisel ja tagasi toomisel pidi see olema paberisse mähitud, raamatu rikkumisel, kaotamisel ja peale kahekordset meeldetuletust mitte tagasitoomisel aeti asju politsei kaudu. Peres oleva nakkushaiguse ajal neile raamatuid ei antud ja käesolevad tuli kohe haigusest puhastamiseks tagasi tuua.

21. veebruaril 1939 sõlmisid Varangu Vallavalitsus ja Selja Laulu ja Mängu Selts lepingu, mille järgi hakkas raamatukogu täitma kõiki avaliku raamatukogu ülesandeid.

Nõukogude aeg

Sõja ajal asusid raamatud ilma hooldaja ja valveta Karepa rahvamajas, kust paljud raamatud kaduma läksid. 1944 aasta 14. detsembril registreeriti Karepa raamatukogu taas. Nõukogude võim laiendas raamatukogu tööülesandeid, nõuti laialdast massitööd ja poliitilist agitatsiooni, aktiivset osavõttu sotsialistlikust ülesehitustööst. Raamatute laenutamine 2x nädalas, lugemislaud, raadio ühiskuulamine, raamatunäitused, ettelugemised, kirjandusõhtud ja lugejate konverentsid. Igal püha- ja kolmapäeval toimus põllumajanduslik nõuanne: „Varajase külvi tähtsusest!", „Kunstväetise õige tarvitamine.", „Mereadru hea väetisaine." jms.

Külarahvas mäletab aga praeguseni aega, kui raamatukogu juhatajaks oli 29 aastat (1950-79) Signe Kaasik. Sel perioodil suurenes raamatukogu teeninduspiirkond ja ühtlasi ka kõik muud arvnäitajad. Raamatukogus toimus hulgaliselt igasuguseid üritusi, ka koostöös rahvamaja ja Karepa ning Selja kooliga. Viidi läbi temaatilisi õhtuid, kirjandusõhtuid, ekskursioone, merereise Uhtju saarele, kohtumisõhtuid, konverentse, laste kultuurihommikuid, luuleõhtuid, raamatunäitusi ... Tegutses kuueliikmeline raamatukogu nõukogu.

1961 aasta jaanikarnevalil osaleti veoautost kujundatud laevaga, mille peal sõudjad ja vetevaim, kes laulsid verivärsket H. Kõrvitsa „Karepas valssi". Samal aastal loodi raamatukogu juurde kodukultuuriring. Alustati kangakudumist telgedel. 1965 toimus ringi 5 aasta tööde ülevaatenäitus, kus oli 83 tööd: vaipu, kardinaid, põrandariideid ja linikuid. Ülerajoonilisel näitusel osaleti 7 tööga.

Suure innu ja agarusega tegutses lastering „Käblik". 1968 aastal oli ringis 23 last. Õpiti näidendeid, deklamatsioone, võimlemisharjutusi ja tantse peokavadeks, kohtuti pioneerilaagri lastega, käidi ekskursioonidel, peeti meeldejäävaid üritusi raamatukogus. Laste arv külades vähenes ja 1973 oli lasteringis veel 10 last.

1979 aastast töötas raamatukogus 14 aasta jooksul kuus inimest. Aktiivne tegevus vähenes, sest inimesi jäi vähemaks, noored läksid linna, algkool ja rahvamaja suleti. Suurem osa üritustest olid näitused ja väljapanekud, kuid toimus ka vestlusi, raamatuarutelusid, valimiseelseid kohtumisi, kirjanduse tutvustamisi ja lasteüritusi pioneerilaagris. Laenutuspunktid töötasid Eismas, Toolsel ja Seljal. 1986 aastast on laenutuspunkt Eismas ja Toolsel, 1989 aastast on laenutuspunkt Eismas. Aruannetest võib lugeda, et lugejate üldarvust olid 2/3 suvised puhkajad.

Eesti Vabariik

1992 saab Karepa raamatukogust Vihula valla allasutus.

2. augustil 1993 asus raamatukogu juhataja kohale Ene Loo. Järgmise aasta novembris koliti raamatukogu rahvamajast endisesse koolimajja. 1995. aastast hakkasid toimuma lastele jõulupeod. Ajapikku tuli juurde muid üritusi: sõbrapäeva tähistamine, pühapäevakool ja leerikool, mitmesugused näitused, kevadpidu, mängupäevad.

2001. aastal asutati Raamatusõprade ring. Korraldati erinevaid üritusi, koosolekuid ja kohtumisi. 2002 sai raamatukogu internetiühendusega arvuti ja 2004 lisandus sellele wifi leviala.

2003. aastal registreeriti ring ametlikult Karepa Seltsiks. Raamatukogu kogub ja vahendab igasuguseid dokumente ja infot, koostab taotlusi/projekte ja aruandeid, peab kroonikaid ja albumeid. Selts sai endale oma kodu rahvamajas aga tegemised igasugustes ettevõtmistes jäid endiselt ühisteks.

2007. aastast alustas raamatukogu elektroonilise laenutusega programmis URRAM. Raamatukogu pakub ka koopia tegemise võimalust, skaneerimist, kogub kodulugu  ja vahendab informatsiooni.

Haldusreformi käigus ühendati Vihula ja Haljala vald. Kahe valla raamatukogud töötavad alates 1. augustist 2018 ühe asutusena. Nii sai raamatukogu ametlikuks nimeks Haljala Vallaraamatukogu Karepa haruraamatukogu.

2018. aasta lõpus kohandati rahvamajas endise punanurga tuba ja pool fuajeed raamatukogu jaoks ümber. 8. jaanuaril 2019 kolis raamatukogu uutesse ruumidesse sisse. Ühe katuse all olemine tihendab raamatukogu ja seltsi tööd veelgi.