„Virumaa rannalt leitud lood“ 

Rannarahva Selts MTÜ 2021

Raamat põhjaranniku rannakalurite elust. Alustuseks viis lühilugu rannaelust ajaloolisel taustal. Sinna otsa 1939. aastal Virumaa Teatajas ilmunud pikem lugu Eismast, kui Viru silgulinnast Osvald Toominga sulest. Põhiosa moodustavad eri põlvkondade kalurite lood, nii nagu need intervjuude käigus räägitud said. Raamatu lõpetab intervjueerija Tiina Sepa kokkuvõte töö käigus tekkinud mõtetest. Kogu lugu ilmestavad rohked fotod ja fragmendid erinevatest meremaalidest. Raamat annab huvitava sissevaate rannaellu.

Meie taluköök. Hakka uuesti elama Manona Paris
Petrone Print, 2022

"Olen lapsest saati tundnud end pisikese vanainimesena. Kui teised unistasid juuksuriks ja poplauljaks saamisest, oli minu igatsuses väike lilli täis aiaga talumaja. Väike kohake, kus kõik oleks nii, nagu mina tahan. Kus ma saan, kui tahan, alustada õhtusööki magustoidust. Või juua vahuveini kell 9 hommikul (soovitavalt apelsinimahlaga). Panen akna ette pitskardinad, endale ette valge põlle rohelise prossiga ja lasen juuksed valla.“

Raamatu autor Manona on pidanud toiduga sõda lapsest saadik. Aastate jooksul on ta pidanud erinevaid dieete ja püüdnud kaalust alla võtta. Raamatus jagab autor kogemusi suure naise elust meie kultuuriruumis ja jõuab arusaamani, et tähtsaim on teha oma kehaga rahu.
Olulist tuge sel tervenemise teekonnal pakuvad talle maakodu oma puhta talutoidu ja perega koos söömise kombega, mis linnas kaotsi kipub minema, ja ametikoht Toidutare peatoimetajana. Need kaks sunnivad vaatama toidule – ja iseendale – uue, armastava pilguga.

„See ei ole dieediraamat. Ma ei võta selle teekonna käigus maagilisel moel kaalust alla, vaid olen edasi ülekaaluline. Paks, kui soovite. Aga ma ei ole selle pärast enam vihane ega kurb ega soovita ka teil olla. Olen teel tervise poole. Tähtsaim, võitlus oma kõrvade vahel, on mul peetud. Me oleme kõik ilusad endale erilisel moel ja võime seda tähistada. Ja nii ma kutsungi teid oma talukööki külla – kohv on hakkamas, šašlõkk kogub marinaadis särtsu ja leib sai just ahjust võetud. Tere tulemast, vabastage end koormast ja pöörake nina päikese poole!"

Polly Lilly portselan ja mosaiik
Hedda Peet
Hedda Peet, 2022

See on raamat uuskasutusest või taaskasutusest või käsitööst või kunstist – kuidas keegi seda näeb. Kasutatud asjadest uute tegemine on taas hinnas. Vaatamata sellele, et poest saab kõike, on väga vahva ise teha ja luua. Ning kui ise veel veidi lisaks uurida, hakkavad hargnema huvitavad seosed ja saab teada üllatavaid asju. See pakub rõõmu ning igal meisterdatud asjal on oma lugu ja tähendus.
Raamat pakub killukesi portselani ja mosaiigikunsti ajaloost, veidi õpetust ja loodetavasti ka inspiratsiooni.

Mõtterändur
Valdur Mikita
Välgi Metsad, 2022

See on tiivustav ja lootusrikas mõtterännak elu suurte küsimuste juurde. Mis on kodu? See on paik, kust algavad ja lõpevad kõik ajalood. Väike majake metsa ääres, mis mahutab endasse terve maailma. Nõiutud ait, kuhu universum heidab puhkama. Vastused suurtele küsimustele, mida inimene küsib endalt sauna taga tiigi ääres, võivad olla peidus New Yorgis, Tiibetis või hoopis mõnes Linnutee kaugemas nurgas, ent kui keegi ükskord sinna peaks jõudma, siis seal tundub, et need varjavad end ikkagi sauna taga tiigis.

Maailm on imeline paik!

Olemise mõnu
Fred Jüssi, Jaan Tootsen
OÜ Aadam ja Pojad, 2022

Fred Jüssi on põhjalik – haruldane linnuke meie pealiskaudsuse ajastul. Ta on võtnud aega elu märkamiseks ja süvenemiseks. Fred on vaatleja, ta on vahendaja. Olles looduse ja kultuuri ristteel on ta aidanud meil näha maailma ilu. Ja elu on mõnus, kui saad vahepeal visata pikali ja vaadelda rändavaid pilvi.

Need väärtused, mida Fred Jüssi endas kannab, on aja jooksul muutunud aina olulisemateks. Või on ta oma tundlike antennidega muust maailmast alati sammuke ees olnud? Paljud tema varem välja öeldud mõtted on tõeliselt tähendusrikkaks küpsenud just meie ajas.

Raamat sisaldab Fred Jüssi Ööülikooli loenguid ja spetsiaalselt selle raamatu jaoks tehtud vestlust autori kujunemisloost ja mõttemaastikest.

Kuidas teha orkestrit
Mary Auld
Koolibri, 2022

Simon on dirigent ja ta tahab teha orkestri, et kuulajatega kaunist muusikat jagada. Ta otsib orkestri pillirühmadesse andekaid muusikuid ja korraldab konkursi. Samm-sammult ja rohkete illustratsioonide toel saab lugeja tuttavaks orkestri koosseisu ja -muusikaga. Silmatorkavalt kujundatud plokis „Kuula!“ on toodud arvukalt muusikalisi näiteid (kokku 43), mis aitavad muusikat mõista, õpetavad kuulama ja kuulma eri pille, pakuvad põnevaid võrdlusi.Muusikanäidete seas on heliteoste katkendid ja kaks tervikteost Londoni sümfooniaorkestri (LSO) säravas esituses ning kõik need saab veebist alla laadida (koodi leiab raamatust). Raamatu lõpus on faktiinfot heliloojate ja esitatavate teoste kohta, samuti väike muusikasõnastik ja register.Raamat on valminud koostöös maailma parimate sekka kuuluva LSO ja selle muusikalise juhi Sir Simon Rattle’iga ning on mõeldud lastele alates 7. eluaastast, sobides suurepäraselt rikastama ka kooli muusikatundi.

Ukraina - kannatanud vapper maa
Jaak Juske
Randvelt Kirjastus, 2022

Ajaloolase Jaak Juske ja illustraator Ed Labetski lastele mõeldud ajalooraamat „Ukraina - palju kannatanud vapper maa” viib meid riiki, mille saatusele iga päev südamest kaasa elame.

Kui paljude väikeste lugejate jaoks tähendab Ukraina üht vapralt sõda pidavat maad, siis sellel suurel maal ja rahval on rääkida tegelikult väga palju erinevaid, põnevaid ja värvikaid lugusid alates aastatest, kui seal seiklesid varjaagid ja mongolid kuni ajani, mil kogu maa juubeldas Eurovisiooni võidu üle.

Kas teadsite, et 1030. aastal võttis Kiievis valitsenud suurvürst Jaroslav Tark ette sõjaretke eestlaste vastu ja vallutas Tartu, toonase nimega Tarbatu linnuse? Vallutatud kantsi nimeks pani suurvürst oma ristinime Juri järgi Jurjev – see oli esimene kord, kui mõnda Eesti asulat mõnes vanas kroonikas mainitud on. Või et 1861. aastal jõudsid pika teekonna järel Ukrainasse Krimmi poolsaarele esimesed eestlased, kes sinna oma külad rajasid ja et toona asutatud küladest on üks veel alles, kus isegi eesti keelt kuulda võib!

Nii mõnedki lapsed on vanavanematelt kuulnud ka hirmsaid ja samas natuke põnevaid lugusid Tšornobõli tuumakatastroofist ja sellest, kuidas seda ka Eestist likvideerimas ning plahvatuse tõttu kodust ilma jäänud ukrainlaste uut kodulinna ja maju ehitamas käidi. Ehk on üheskoos kaardi pealt isegi üles otsitud Tallinna nime kandev kvartal Slavutõtši linnas!

Pille Pürg. Pisarais päikesetüdruk
Verni Leivak
Tammerraamat, 2022

Eesti armastatuim naisparodist ja näitleja Pille Pürg astub oma elulooraamatus lugeja ette erakordse avameelsusega.
„Enne naera enda üle, alles siis võta teised ette,“ kõlab tema juhtmõte.
Oskus ennast ja teisi jälgida ning läbielatut talletada teeb tema loost tõelise ajastu märgi, milles vaadatakse halastamatu otsekohesusega teatrielu kulisside taha, meenutatakse harvaesineva detailitäpsuse, nakkava huumori või sügava traagikaga vürtsitatud elu- ja lavasündmusi.
Naerda saab pisarateni, aga ka läbi pisarate.

Hirmu loor
Samia Shariff
Sinisukk, 2022

Sa ei ole esimene ega viimane naine, keda tema abikaasa peksab. Mind peksti ja minu ema enne mind, mu õde ja paljusid teisi naisi minu ümber. Ükski neist ei surnud. Ma kordan: see on normaalne, et mees peksab oma naist ja selles ei ole midagi halba!
Alžeeria päritolu Samia sünnib moslemiperekonda ja see kujundab tema saatust algusest peale. Juba viieaastasena tehakse talle selgeks, et tüdrukud toovad perele vaid häbi. Ema näitab Samia suhtes üles ainult põlgust ja tüdruku isa huvitab vaid tema enda au. Kuueteistaastaselt abiellub Samia sunniviisiliselt mehega, kes teda solvab, peksab ja vägistab.
Samia on tühi koht ja peab tegema seda, mis on hea ainult teistele, mitte talle endale. Iga päevaga tunneb ta, et muutub järjest tähtsusetumaks ...
Samia Shariff räägib raamatus „Hirmu loor“ oma traagilise eluloo ja kirjeldab enda riskantset põgenemisteekonda kodumaalt. Selle looga räägib Samia tuhandete naiste eest kogu maailmas, kes varjavad oma loori all või muul moel sarnast õudusunenägu.

Kuue ruuduga aken
Anu Raud
SE&JS, 2022

Me võime olla uhked, et Eesti riiki ja meie paljukihilist rahvuskultuuri kannavad ja hoiavad andekad ning targad inimesed. Üks neist on meie rahvakunsti suurkuju, armastatud akadeemik Anu Raud, kelle jutukogu on kirjastusel SE&JS au ja rõõm välja anda.
See raamat on ÜKS SUUR LUGU inimese elust. Jutud, mida Anu Raua raamatust loete, on tõesti sündinud, tema enda elust pärit. See on südamlik, soe ja lootusrikas raamat.
Anu raamat ilmub raskel, kohutaval ajal. 77 aastat kestnud rahuaeg Euroopas lõppes, kui Venemaa julmurist agressor ründas vaba ja iseseisvat Ukrainat eesmärgiga hävitada riik, selle kodanikud ja ajalugu. Kuid kes tõstab mõõga, see ise selle mõõga läbi ka hukkub. Ukrainat pole võimalik vallutada. Vähemalt ajani, kuni on veel alles „üks põlvepikkune ukraina poisikeˮ.
Ja ka päike käib üha kõrgemalt. Nagu ikka, tärkavad ka sel kevadel lilled ja puud lähevad lehte, pääsukesed saabuvad ja mesilased virguvad, et korjata õitelt mett. Anu oma raamatus kirjutab kõigest sellest. Ja paljust muust.
Kes meist poleks imetlenud Anu Raua haruldasi vaipu. Ent ta on ka väga hea novellist. Ta sõnal on energiat ja väge.
Raamatus „Kuue ruuduga akenˮ ilmuvad jutud on kirjutatud põhiliselt 2021. aastal. Lõpuosa värvilehekülgedelt leiab lugeja peatüki „Lood vaipadesˮ.

Anu Raua mõtteid:
Kõik rõõmsad ajad ning nukrad päevad kukuvad mälestuste kangaks. Iga eluhetk on imeline and. Kui peaaegu kogu tulevik on minevikuks saanud, tulevad head eluliiva inglid ja poetavad veidi eluhelbeid lisaks. Et sa veel korraks võiksid imestada ja rõõmustada, et sinililled juba õitsevad ja et pääsukesed on juba kohal.
Kindlaim julgeolekutagatis on kartul-kapsas keldris, vili salves, loomad-linnud laudas, puuriidad kuuris.
Meile antud elu on suurim kingitus. Kummardus ja tänu.

Loovusest ja logelemisest
Jaan Aru
Argo, 2022

„Loovusest ja logelemisest“ uurib, mida meie ajud suudavad ning kuidas oma potentsiaali maksimaalselt ära kasutada.
Mis on loovus? Kuidas tulevad uued ideed ja kuidas nende saabumist soodustada? Kuidas jagu saada mõttekastidest, mis meid piiravad? Raamat jagab praktilisi nippe loovama elu jaoks.
Mida teevad loovusega nutiseadmed? Me ei pea võitlema nutiseadmete vastu, küll aga võiks võidelda iseenda ja oma laste ajude eest. Raamat annab nõu, kuidas seda teha kodus ja kuidas kool võiks arenevaid ajusid paremini toetada.
Jaan Aru on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi kaasprofessor. Ta uurib aju, inimmõistust ja tehisintellekti ning on avaldanud üle kolmekümne teadustöö rahvusvahelises teaduskirjanduses.

Ärevuse lahtiharutamine. Uute teaduslike meetoditega hirmust ja murest priiks
Judson Brewer
AS Äripäev, 2022

Sõnaraamatu definitsiooni järgi on ärevus mure, närvilisus või rahutustunne, mis tekib ligiolevast sündmusest või millestki, mille tulemus on ebamäärane. Kuivõrd iga peatselt saabuv sündmus on ligiolev, ja kuna saame kindlad olla vaid selles, et asjad on ebakindlad, võib ärevus tõsta pead iga kell. Kliinilise psühhiaatri Judson Breweri praktiline teejuht tõhustab ärevusega tegelemist ning aitab boonusena saada jagu kõigist seda saatvatest tarbetutest harjumustest ja sõltuvustest.
Meditsiinilised käsiraamatud toovad ärevuse tüüpiliste sümptomitena välja närvilisuse, rahutuse, kergesti tekkiva väsimuse, suurenenud lihaspinge ja -valu, ärrituvuse ning keskendumis- ja uinumisraskused.

Paljude jaoks on ärevus kui metsapõleng, mis saab alguse tikutõmbest koidikul ja lõõmab päeva edenes üha ägedama leegiga, et seejärel õhtul voodisse ronides imestada: „Miks mul küll und ei tule?“ Teisi kimbutavad paanikahood, mis tabavad neid ootamatult kui välk selgest taevast või ajavad südaöösel une pealt üles. Kolmandad muretsevad aga konkreetsete asjade pärast.
Dr Brewer on oma teadustöödes keskendunud ärevuse ja harjumuste (alkoholi liigtarvitamisest stress-söömise ja sissejuurdunud viivitamiseni) vahelistele seostele: miks me õpime ärevile minema ning kuidas me kujundame sellest harjumuse. Tema lahendustele orienteeritud raamat:
• tutvustab ärevuse tekkimise psühholoogilisi ja neuroteaduslikke selgitusi;
• annab kondikava, mille toel ärevuse taandumise nimel tööd alustada;
• näitab, kuidas tuvastada ärevuse päästikuid (ka neid, mille ärevus ise valla päästab);
• aitab mõista, miks me takerdume mure ja hirmu tsüklitesse ning kuidas ajakohastada aju tasuvõrgustikke nõnda, et nende haardest vabaneda;
• õpetab aju õppimiskeskusi kaasavaid võtteid, et ärevuse tsüklitest (ja teistest harjumustest) välja murda.

Võimalik et tegu on ainsa ärevusealase raamatuga, mida eales vajate. Juhindudes oma laboris tehtava neuroteaduse viimasest sõnast ja kliiniliselt tõestatud võtetest, avaldab dr Brewer leidlikult selle, miks ärevustsüklid on nõnda visad murduma.
Näidates selgelt, kuidas ja miks on muretsemine niivõrd sõltuvust tekitav, juhendab ta lugejat vabanema vanadest harjumustest, mis ärevust käigus hoiavad, ja harutama lahti köidikuid, mis elu aheldavad. Tegu on tõenduspõhise psühholoogiateadusega selle parimal kujul.
Mark Williams, Oxfordi Ülikooli kliinilise psühholoogia emeriitprofessor, raamatu „Mindfulness“ kaasautor

Õpetaja. Otse ja ausalt
Gedi Põder
Jes Kirjastus, 2022

Mis juhtub siis, kui üks õpetaja oma hinge avab? Mis juhtub siis, kui mina õpetajana oma hinge avan? Ma lihtsalt tunnen, et ei saa enam suud kinni hoida ja naerunägu pähe teha, kui ma päriselt haiget saan või kui mul on valus. Ma ei tee seda enam mitte kunagi. Ma ei lase ennast maha tampida. Ma ei luba ennast alandada.
Ma ei soovi ebaõiglust alla neelata ja endasse matta. Ma valin vabaduse – vabaduse rääkida, kuidas ma ennast päriselt tunnen.
Me ei saa õpetajate suid kinni teipida ja öelda, et üks õige pedagoog sedasi ei tee. Me peame selle valu, viha ja pettumuse, mis on meie sees, vabaks andma. Vaid nii on võimalik, et õpetaja on usaldaval, austaval, soojal suhtlemisel ja armastusel põhinev amet – vaid nii, mu kallid.
Olen lasknud minna mustritel, mis on ajast ja arust ning mõjuvad pigem piiravalt. Olen oma eheduses ning jagamises täiesti päris – päris mina. Olen muutumise osa. Mina saan valida. Ütlen oma mõtted ja tunded selgesõnaliselt välja, sest ma olen olemas. Minu jõulisus, minu tahe, minu vägi, minu soov. Selle lõpptulemuseks on tervenemine, meeletu eneseareng ja lõputu tänutunne. Just see loob meile, õpetajatele, juurde mõistmist ja vabadust.
GEDI PÕDER

Gedi Põder lõpetas 2009. aastal Tallinna Ülikooli magistrikraadiga loodusteaduslike ainete õpetaja erialal. Aastatel 2007–2020 kulges tema õpetajatee Tallinna Tehnikagümnaasiumis ja alates 2020 on ta loodusainete ja inimeseõpetuse õpetaja Loova tuleviku koolis. Üliõpilaste ja õpetajate mentorina tegutsenud ning õppekavade koostamises ja kooliõpikute retsenseerimisel kaasa löönud Gedi pärjati 2017. aastal Tallinna aasta õpetaja tiitliga.

Maleraamat
Lucy Bowman
Sinisukk, 2022

Lõbus ja vahvate illustratsioonidega raamat täis proovilepanevaid mõistatusi, kasulikke fakte ning tarku nõuandeid, mis õpetavad sulle, kuidas mängida malet ja arendada oma mänguoskust.

„Maleraamat“ õpetab male põhitõdesid, kontrollib arusaama mängust ja arendab oskusi. Mõne mõistatuse juures tuleb kasuks malelaud, et saaksid malenuppe ringi tõsta enne, kui mõistatusele vastad. Raamatu lõpust leiad kõik vastused.

Розмовляємо естонською. Räägime eesti keelt. Eesti keele õpik ukrainlastele
Мініграматика з тематичним словником Minigrammatika temaatilise sõnastikuga
Heinike Heinsoo, Maksõm Kasianczuk
2021

Äsja ilmus esimene ukrainakeelne eesti keele õppevahend „Розмовляємо естонською. Räägime eesti keelt“. Мініграматика з тематичним словником. Minigrammatika temaatilise sõnastikuga. Õpiku autorid on Lvivi Ülikooli eesti keele lektor, Tartu Ülikooli emeriitdotsent PhD Heinike Heinsoo ja ECOMI strateegilise informatsiooni nõunik PhD Maksõm Kasianczuk.
Lvivi Ivan Franko nimelises Ülikoolis õpetatakse alates 2008. aastast eesti keelt, selle vastu on huvi ka mujal Ukrainas. Õpetus toimub vahekeele kaudu. Eesti keele õppematerjale on olemas paljudes keeltes, aga siiani on ukrainlased õppinud eesti keelt võõrkeele kaudu. Eestlased ei õpi ilmselt ühtegi keelt soome keele kaudu, seega pole ka põhjendatud, et ukrainlased peavad seda tegema enamasti vene keele kaudu.

A5 formaadis pehmekaaneline õppevahend on käsiraamat eesti keele õppimiseks. See tutvustab eesti keele põhistruktuuri ja annab põgusa ülevaate eesti keele grammatikast ja sõnavarast. Õpiku eesmärk on näidata, et eesti keel polegi nii raske, ja julgustada ukrainlasi eesti keelt õppima. Raamatu tagakaanel on Lola Liivat-Makarova 1963. aastal maalitud „Krimmi maastik“. Ukrainlased on Eesti arvukuselt teine vähemus, ukrainlased on meile abiks paljudes majandussfäärides. Loodetavasti sillutab õppevahend teed eestlaste ja ukrainlaste paremale üksteisemõistmisele.

ELLEN NIIT. HELEDA MÕTTE LAAST

Migreeniga toimetulek

KUNSTITEGEVUSED LASTEAIAS

TÄNUKAART HITLERILT. SS-LASE JORMA LAITINENI PÄEVARAAMAT 1941–1943

EESTI VALITSUSED 1991-2021. KUJUNEMISED, KRIISID, KUKKUMISED
Rein Toomla
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021

See raamat on paljuski meenutamiseks: mis valitsused meil on olnud, kes on saanud ministriteks ja kes sellest ametist lahti. Kolmkümmend aastat on aeg, mille jooksul asjad hakkavad juba meelest minema. Loodetavasti aitab see raamat mälu värskena hoida.

Raamatus esitatud andmestik annab ka tunnistust ja süvendab teadmisi meie poliitilise elu ühe tahu kirevusest. Eestis on 30 aasta jooksul olnud ametis 18 valitsust ja nendes on tegutsenud pea paarsada poliitikut. Siiski on meie valitsussüsteem toiminud üsna stabiilselt: ükski valitsus pole lahkunud kibeda skandaaliga, samuti pole tekkinud olulist vajadust erakorraliste valimiste järele.

Lõpuks torkab meie valitsuste puhul silma vastastikune sallivus: praegused parlamendierakonnad on olnud kõik omavahelistes valitsuskoalitsioonides. Mõnel juhul tuleb küll rääkida algsetest osistest, kuid see ei tee olematuks meie erakondade koostöövalmidust.

OPERAATOR
Alar Kivilo
Pilgrim, 2021

Kui räägitakse filmidest, siis esmalt ikka peaosades olevatest näitlejatest, sest lugu jutustatakse läbi nende. Rõhutatakse ka režissööri, kes on kogu filmiorkestri dirigent. Operaator aga, tänu kellele kogu jutustus oma valguse ja varjude maagiaga tegelikult ekraani jaoks talletatakse, jääb sageli pisut varju. Nii on ka Alar Kivilo, eestlastest maailma kinokunstis kõige kaugemale ja kõrgemale jõudnud operaator, jäänud paljude eestlaste jaoks mõneti varju. Nüüd astub Alar ise esmakordselt suure ekraani keskele valgussõõri – raamatus „Operaator“, mis on ta enda kirja pandud jutt oma elust ja tööst, alates sünnist Montreali väliseesti peres kuni Hollywoodi kõrgemasse filmitegijate ešeloni tõusmiseni, lisaks filosoofilised sissevaated filmimaagia loomisesse ning ligi tuhat fotot.
„Operaator. Meie mees Hollywoodis“ võiks olla kohustuslik lugemine filmikeelt alles õppivatele noortele, aga ka tõsistele filmihuvilistele, ja loomulikult kõigile, kes tahavad kaasa elada ühe meie mehe, eestlase saamisele meie meheks Hollywoodis. Raamatu idee sündis aasta eest, kui Alar Kivilo sai PÖFFi elutöö preemia.
Nüüdseks, uue PÖFFi ajaks, on ta elu töö ka lahti kirjutatud.

PIIRITA SIBERIMAA. SIBERI EESTLASE MÄLESTUSED
Oskar Meltsas
Tänapäev, 2022

Oskar Meltsase raamat on erakordselt vahetu pilguheit ühe Siberis asuva eestlaste küla tekkeloole. Suust suhu edasi antud juttude kaudu sattume Zolotaja Niva külla, ning saame lugeda ajaloolisi, kohati anekdootlikke sekeldusi, mis väljarändajaid kaugel karmi kliimaga tühermaal ees ootas. Kaunid looduskirjeldused, kaasa võetud traditsioonid, magusvalus nostalgia ja tegusad argitoimetused sulanduvad realistlikuks tervikuks, mis on edasi antud naiivse, ent väga visuaalse meisterlikkusega. Tegu on vaieldamatult ühe kõige humoorikama Siberi elust pajatava teosega, mis kirjeldab inimeseks olemise kõiki tahke.

Mälestustele on lisatud saatesõnad, mis räägivad peategelaste saatusest ning ka laiemalt eestlastest Siberi külades ning raamatus on hulk fotosid.

UNISTUS KULLAST JA LUMEST
Martin Fourcade, Jean Issartel
Tänapäev, 2021

Martin Fourcade’ist sai laskesuusatamise legend juba enne 30. eluaastat. Täpse laskjana ning kiire ja vastupidava suusatajana kuulub talle hulk selle spordiala rekordeid. Ükski teine Prantsusmaa sportlane pole võitnud nii palju taliolümpiamedaleid kui tema. Selles raamatus vaatab Fourcade avameelselt tagasi oma imelisele karjäärile, alustades lapsepõlvest ja konkurentsist venna Simoniga ning lõpetades tähtsaimate katsumuste ja võitudega nii maailmakarikavõistlustel, maailmameistrivõistlustel kui ka olümpiamängudel. Lisaks paljastab ta oma edu saavutamise meetodid, arutleb, mis on teda sundinud pidevale eneseületusele, ja puudutab ka põletavat dopinguteemat.

SINATRA JA MINA. HILISÖISEL TUNNIL
Tony Oppedisano, Mary Jane Ross
Ühinenud Ajakirjad, 2021

Legendaarsest mahehäälsest lauljast ja näitlejast Frank Sinatrast on kirjutatud kümneid raamatuid. Publikut on alati köitnud tema elukaare kõik detailid: karjäär, romantilised suhted ja ärid, tema isiksus ja stiil. Sellest hoolimata aimub minevikku pilku heitvates portreedes ikka ja jälle teatavat tabamatust. Seda kuni praeguse, Frank Sinatra lähima usaldusisiku ja tema viimaseks jäänud meeskonnaliikme Tony Oppedisano erakordselt intiimse pilguheiduni, mis pakub unustamatu iidoli kohta palju uut infot.

Hilisöistel tundidel, enam kui kahel tuhandel ööl, vestlesid Frank ja Tony kõigest – muusikast, perekonnast, sõpradest, suurtest tunnetest, saavutustest, kordaminekutest, ebaõnnestumistest ja pettumustest, elust, mida nad elasid, elust, mida nad soovinuks elada. Nendes äärmiselt avameelsetes jutuajamistes rääkis Sinatra lähedasest, kuid keerulisest suhtest isaga, konfliktidest plaadifirmadega, pummeldamistest Vegases, armusuhetest oma aja kaunimate naistega, hiilgavast menust maailma suurimatel lavadel, keerukast läbisaamisest oma andekate lastega ja ennekõike pühendumisest oma ametile.

Viimasel elukümnendil oli lauljale kõige lähedasem isik just Tony Oppedisano, kellel oli aastaid Sinatra residentsis oma tuba, kes pidi sageli vahendama komplitseeritud vestlusi pereliikmete vahel ja kes hoidis superstaarist meelelahutaja kätt tolle viimaste hingetõmmete ajal.

„Sinatra ja mina“ on usalduslik ja avameelne raamat Frank Sinatra elust, mida on seni paljuski ekslikult käsitletud, aga mille eest on nüüd otsekui eesriie ära tõmmatud.

ARKTIKA – KODU SUURE VANKRI ALL
Maris Pruuli
Go Group AS, 2021

Maris Pruuli raamat annab isikliku sissevaate purjelaev Admiral Bellingshauseni ekspeditsioonile Arktikasse. Sel retkel külastati Fääri saari, Islandilt, Gröönimaad, Jan Mayeni saart, Teravmägesid. Enamikesse nendesse paikadesse pole eesti reisiseltskonnad varem sattunud. Nüüd oli kohalike inimeste abiga võimalik seda maailmanurka põhjalikult uurida. Kohtuti vaalade, jääkarude, morskade, polaarrebaste ja põhjapõtradega, õpiti polaarajalugu ja tehti kodanikuteadust.

Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi karge ja võimsa looduse, põnevate kultuuride ja kaugete seikluste vastu.

14.JUUNI NEEDUS
Merle Karusoo
Varrak, 2021

Merle Karusoo:

See algas möödunud sajandil 1989. aastal. Pirgu Laulu- ja Näitemängu seltskond mängis Eesti Draamateatri väikeses saalis lavastust “Aruanne”. Loeti Siberisse küüditatud naise päevikut ja lauldi laule tema laulikust.

Tegelesime elulugude kogumisega, see oli tollal Pirgu mõisas me põhitöö. Etenduse lõpus tuli meie juurde minust tosinkond aastat vanem mees ja hakkas midagi nii ärevalt ja paljusõnaliselt nõudma, et me ei saanud aru, mida ta tahab. Jüri Lehtrand. Ta äreva kõne sisu oli, et me peame saama tuttavaks 1941. aastal küüditatud Virumaa lastega, kelle isad surid laagrites, emad Siberis nälga ja kes kasvasid üles Aipolovo lastekodus. Me peame nende lood kirja panema. Me peame nemad ka lavale panema.

Aipolovo lapsed. Nii ma neid nimetan tänini, kuigi selles saatuskaaslaste kogukonnas oli lapsi ka Toguri väikelastekodust ja teisi ellujäänuid Vasjugani jõe äärsetest näljaküladest. Me tegime kümneid intervjuusid nende üleöö südame külge kasvanud inimestega, käisime kokkutulekutel, kopeerisime päevikuid, pabereid ja pilte, aga lavastust ei sündinud. Kümmekond aastat tagasi oli ETV-l plaanis teha Siberisse küüditatud Virumaa lastest seriaal. Tehti dokfilm „Mälestuste jõel” (2011) meie võttegrupi käigust Vasjugani äärsetele haudadele.

Tänavu möödus sellest päevast 80 aastat.

Enamik neist lastest on lahkunud. Nad ootasid oma lugusid. Nad ei saa neid lugeda. Nende hauad on laiali mitte ainult Eestimaal. Nende vanemad ja õed-vennad on koos Maarjamäe memoriaaltahvlitel.

ELU PUU
Liina Pihlak
Tänapäev, 2021

Me ammutame jõudu oma juurtest, et kasvatada vilju. Mitmekülgselt andeka teatri- ja telekunstniku Liina Pihlaku (1937–2019) juured on sügaval kultuuriloos: tema ema oli Kersti Merilaas ja isa August Sang, Gustav Ernesaks käis nende juures tihti „hobust mängimas“ (s.t maletamas), Kaarel Ird oli igapäevane külaline, perekonnasõbrad Juhan Smuul ja Debora Vaarandi ei pööranud neile selga ka rasketel aegadel ... Liina Pihlaku lähikonda kuulusid inimesed, kellest tänapäeval on saanud legendid – Mati Unt, Ago-Endrik Kerge ja paljud teised –, aga kes Liina jaoks olid head sõbrad, kolleegid, mõttekaaslased.

„Püüan taastada mälupilte inimestest, kes on olnud mulle tähtsad ja armsad. Eelkõige muidugi isast ja emast ja vanavanematest, kes on läinud, jättes meie sisse salapärased osakesed – geenid,“ kirjutab Liina Pihlak.

Need lood on kirja pannud hea mälu, targa pilgu ja tabava ütlemisega vaatleja, kes viib meid aegadesse, kus tehti „Tuhkatriinumängu“, „Kuulsuse narre“, „Pisuhända”, „Nukitsameest“. Hoolimata sellest, et telekunstnik pidi mustvalge televisiooni aegadel arvestama ainult halli erinevate varjunditega ekraanil ning kangast sai osta vaid 5 meetri kaupa, sündisid lavastused, mis on kirjutatud meie kultuurilukku.

ÜLO NUGIS. MEES, KES VORMISTAS ISESEISVUSE
Hannes Rumm
Hea Lugu, 2021

Taasiseseisvumine oli nagu jalgpallimatš, milles väikese Eesti Vabariigi koondis alistas suurriigi NSV Liidu. Ülo Nugis mängis Eesti koondises selle kuldajastul, mil taastati Eesti riik.

Nugis juhatas aastatel 1990–1995 ülemnõukogu ja riigikogu, mille otsused mõjutasid ilma igasuguse liialduseta iga Eesti inimese elu.

Tema kaasaegsetele annab Pelgulinna poisi kasvamine tipp-poliitikuks võimaluse taas läbi elada tohutute muutuste aeg oma elus. Nende laste ja lastelaste jaoks pakub raamat põneva sissevaate iseseisvuse taastamise loosse.

„Minu jaoks võtab Ülo Nugise haamrilöök 20. augustil kokku väga olulise etapi Eesti ajaloos, kus poliitikat tegi rahvas.” – Liia Hänni

Hannes Rumm on oma esimese raamatu jaoks intervjueerinud poolsadat inimest: Indrek Toome, Jüri Kraft, Marju Lauristin, Jüri Raidla, Tiit Vähi, Mart Laar, Liia Hänni, Tiit Pruuli, Kalle Muuli, Vaike Nugis ja paljud teised. Kogenud poliitikaajakirjanik kasutab oma raamatus ka arhiivist leitud Nugiste väljasõidutoimikutes sisalduvaid KGB dokumente.

MEENUTUSED
Sinéad O’connor
2021

„Meenutused” on isiklik raamat täis avameelseid lugusid ja läbi raskuste saadud teadmisi. Sinéad O’Connori hääl ning kaubamärgiks kujunenud kiilaks aetud pea tegid ta kuulsaks juba 21-aastaselt. Tema versioon Prince’i loost „Nothing Compares 2 U” muutis ta superstaariks.

Ta ärritas miljoneid inimesi, kui rebis USA telesaate otse-eetris paavst Johannes Paulus II foto tükkideks. Sinéad oli häbenematu ja teda oli võimatu eirata, ta juhtis tähelepanu silmakirjalikkusele kõikjal, kus seda märkas. Kolm aastakümmet hiljem on ta ikka samasugune.

Raamatus „Meenutused” jutustab ta oma loo. Ta räägib lagunevas peres üles kasvamise südamevalust; kiirest Dublini muusikamaastikule tungimisest; seksi, narkotsi ja rock’n’roll’i täis seiklustest ja äpardustest; emaks olemise rahulolust; ning käimasolevatest vaimsetest rännakutest – ja kõige selle keskel püsivast kirest muusika vastu.

MINU KALLID KALAD
Aleksei Turovski
Kirjastus Vesuuv, 2021

Käesolevas raamatus kirjutab Aleksei Turovski oma kogemustest ja kohtumistest enamlevinud Eesti kaladega.

Eeskätt teatakse Turovskit kui zoosemiootikut ja väsimatut loengupidajat. Vähem on teada, et teadlasena on ta aastakümnete vältel käsitlenud suuresti kalu ja eeskätt neil levivaid parasiite. Elu jooksul on Turovski lahanud ja uurinud kümneid tuhandeid kalu – sellisel hulgal, et kolleegid nimetasid teda, muidugi naljaga pooleks, suurimaks ohuks Eesti kalavarudele.

Lugeja saab valgustatud nii Eesti kalade välimuse ja eluviiside kui ka parasiitide ning lõppuks ka kulinaarsete aspektide kogu spektri ulatuses. Ikka ja jälle põimib Turovski lugudesse teemaga seotud meenutusi ja pajatusi ning põikab vahel mütoloogiassegi. Loomulikult ei puudu siit autorile nii omane soe ja peen huumor.

Kõigile kalastushuvilistele kohustuslik, ent haarav lugemine ka igas eas loodusesõbrale.

SUSI. MEIE RAHVUSLOOMA 523 NIME
Ilmar Rootsi
Aasta Loom MTÜ. 2021

Tohutu hulk hundinimesid – 523 – meie pärimuses tunnistab, et esivanemate jaoks on susi olnud erakordselt tähelepanuväärne loom.

Hundiga oleks nagu kogu aeg räägitud, kahekõne peetud. Miks meil neid nimesid nii palju on? Võimalik, et teised rahvad pole oma arhiividesse Ilmar Rootsi moodi kullipilguga vaadanud või oli neil pärimuse üleskirjutamise ajaks sedalaadi mõistev suhtumine loodusesse juba hääbunud, nii et sealt polekski enam midagi leida.

Nimede rohkus annab tunnistust sellest, et hunt on keeruline loom. Konfliktliik, nagu tänapäeval seda ütleme. Oma pärandist ei leia me aga midagi vaenulikku hundi kohta, mis on ju üllatav. Peamiselt leiame austust, tihti imetlust. Hallivatimehe poole pöörduti meelitades, vannutades ja paludes, et ta kenasti käituks. Hundivaen kui nähtus tuli meile sisse võõrsilt.

Ilmar Rootsi (1937-2021) oli eesti hunditeadlane ja jahimees, kelle elutöö osaks kujunes arhiividest hundi peitenimede korjamine, mida ta leidis 523. Nimedekogu näol on tegu potentsiaalse Guinnessi rekordiga.

Raamatu kujundaja on disainer ja kunstnik Asko Künnap, järelsõnad on kirjutanud folklorist Mare Kõiva ning raamatu toimetaja Helen Arusoo. Illustratsioonide autorid on 10 Eesti tippkunstnikku: Jüri Mildeberg, Regina Lukk-Toompere, Joonas Sildre, Marja-Liisa Plats, Priit Rea, Viive Noor, Kadri Ilves, Anne Linnamägi, Asko Künnap, Kristi Kangilaski.

VÕITLUS TULEVIKU PÄRAST. 1933-1936 PÄTSI AJA RÄÄKIMATA LOOD
Tarmo Vahter
Heliades, 2021

See raamat jutustab elust Eestis aastatel 1933-1936. See on aeg, mis muudab Eesti Vabariigi saatust ja eesti elu. Sellest raamatust leiab arhiivides peidus olnud lood, mida läbib punase niidina Konstantin Pätsi ja vabadussõjalaste võitlus. Selle kõrval saab lugeda inimestest, kellest saavad kangelased või kes annavad eesti kodule ja külale uue näo.

- Konstantin Päts ravib haiget rahvast ja Artur Sirk kavandab Pätsi röövi tema salajase südamedaami juurest.

- Kindral Johan Laidoner üritab luua Eestile tugevat riigikaitset ning Jaan Tõnisson kaitseb demokraatiat, aga mässib end lootusetult võlgadesse.

- Noor kodumajandusõpetaja Salme Masso õpetab eestlasi süüa tegema ja kodu puhtana hoidma ning vangivalvur Kristjan Palusalust saab üleöö rahvuskangelane.

- Betti Alver hakkab kirjutama luuletusi, mis jõuavad eesti luule kullafondi ja ooperilaulja Miliza Korjus saab esimese eestlasena Hollywoodis filmistaariks.

- Lisaks palju teisi lugusid koos seni nägemata värviliste piltidega. See raamat annab Pätsi ajale nii sõnas kui pildis värvid tagasi.

- Eesti Ekspressi ajakirjanik Tarmo Vahter on avaldanud menuraamatud “Vaba riigi tulek. 1991. Kuus otsustavat kuud” (2011) ja ““Karuks istus vangitornis…” 1980 - aasta, mis raputas Eestit” (2015).

EUROOPA LIIDU MÕJUKA VÄLISPOLIITIKA VÕIMALIKKUSEST
Urmas Paet
Varrak, 2021

Euroopa Liidul on juba pikemat aega ambitsioon etendada maailmas võtmerolli, mis oleks proportsionaalne ELi majandusliku võimsuse ja mõjuga. Selles raamatus ütleb Eesti pikaaegne välisminister ja praegune Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet (Renew Europe), et on veel päris palju minna, enne kui Euroopa Liit suudab ennast rahvusvahelisel areenil tõeliselt maksma panna, ning seda eelkõige ebaefektiivse otsustusprotsessi tõttu, mis aeglustab ja takistab ELi ajamast tõhusat välispoliitikat. Hoolimata lõpututest avaldustest ja deklaratsioonidest pole EL veel oma potentsiaalile vastav tegija suurte globaalsete jõudude keskel.

Paet kutsub Euroopat üles võtma minevikust õppust, töötama välja toimiva kava oma välispoliitilise rolli tugevdamiseks ning tegema ka vajalikke muudatusi. Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad suutma seada prioriteete, mõtlema strateegiliselt, rääkima ühel häälel ning omama ühiseid eesmärke – seda kõike realistlikult ja järjepidevalt. Ainult nii on Euroopa riikide huvid kõige paremini kaitstud.

LÕPP ON ALGUS
Jaana Maling, Tiit Trofimov
Pilgrim, 2021

See raamat on suurepärane kirjeldus inimese arengust. Erinevalt teoreetilistest raamatutest, mis kirjeldavad inimeses elu jooksul toimuvaid muutusi, põhineb see teos autori isiklikel kogemustel. Teoreetiliselt on lihtne öelda, et tõeline areng hakkab siis, kui oled kaotanud kogu oma eelneva elu, teine asi on seda ise kogeda ja siis kirja panna. Ehedalt, avatult, ilma tsensuurita, just nii, nagu seesmiselt tunned. Ja sellega on autor väga hästi hakkama saanud.

Taoline arenguline muutus toimub tavaliselt mitte enne 35. eluaastat. Kui üldse toimub. Tihti ei julgeta seda hüpet ette võtta ja üritatakse eelmist elu tagasi saada, kuid kui inimene valib endasse vaatamise ja kõik sellega kaasneva, siis pärast seda ei ole enam miski endine. Maailm muutub mitmedimensiooniliseks, senise elu mustrid läbinähtavaks, inimene ise autentseks. Ta aktsepteerib maailma ja ennast nii, nagu see on, ning tema tegevusi ei määra enam kitsad egoistlikud ja materiaalsed vajadused, vaid elule tekib sügavam mõte. See on uue elu algus.
„Lõpp on algus“ näitab selgelt, et transformatsioon keskeas on võimalik ja tegelikult ka vajalik. Ja peaks olema samasugune loomulik osa elust nagu noorukist täiskasvanuks saamine.
Aitäh, Tiit, et sa jagad oma senist teed! / Alar Tamming

MISTER NAVALNÕI
Pavel Goldbach
Kirjastus Paradiis, 2021

Aleksei Navalnõi on lääne silmis tõusnud Venemaa juhtivaks opositsiooniliidriks. Samal ajal on Vene meedias tituleeritud teda tundmatuks blogijaks ja ebaõnnestunud poliitikuks, kes pole suutnud tõusta isegi riigiduuma saadikuks.

Kahtlemata on Navalnõi väga mitmekihiline tegelane. Ta on teravmeelne, särav ja valusalt nõelav, ta paljastab korruptante ja sulisid ning ründab hulljulgelt maailma vägevaid. Tihti liigub ta üle piiri teemadesse, mida ametlik meedia ei puuduta, ja ründab nurkade alt, mida seni on peetud tabuks.

Raamat „Mister Navalnõi“ avab kangelase tausta eesti lugejale.

INVESTEERIMINE - PÕNEVUST PIKAKS AJAKS
Tiiu Lumberg
Revaleta, 2021

Investeerimist saadab info üleküllus. Kuidas talitseda emotsioone, kahtlust ja ärevust? Kuidas langetada õigeid otsuseid ja vältida vigu? Kuidas olla hea investor? Suurele kogemuspagasile toetuv raamat võtab vaadelda, mil moel liikuda investeerimiskärestikus, et vesi üle pea ei lööks. Autor selgitab, miks peaks iga inimene investeerima, ja sõnastab praktilised pidepunktid, mille abil edasi liikuda. Juttu tuleb muustki, nt pensionisammastest. See on lugemisvara ennekõike alustavale investorile, kuid pakub avastamisrõõmu ka edasijõudnuile.

TEISE MAAILMASÕJA JUHTKUJUD. RIIGIMEHED JA VÄEJUHID
Mati Õun, Hanno Ojalo
2021

Teine maailmasõda nõudis kümneid miljoneid inimelusid ja kõigist paraku kirjutada ei jõua. Küll aga saame rääkida neist, kes 20. sajandi suurima tapatalgu käiku kui mitte juhtisid, siis vähemalt mõjutasid – olgu jutt siis tollastest riigijuhtidest või kõrgetest sõjaväelastest.

Kes olid need inimesed mõlemal pool rindejoont, kes maailma 1939. aastal sellesse verepulma tõmbasid ja kuus aastat hiljem selle pärast tohutuid kaotusi lõpetasid?

LIHTSAMA ELU NIMEL
Mary Conroy
Ersen, 2021

Uus ja lihtne viis minimalismi kaudu oma füüsiline ja mentaalne ruum koormast vabastada.

Minimalism on midagi palju enamat kui kola kõrvaldamine. Leidke oma igapäevaelus tänulikkus, küllus ja väärtus, luues ruumi rahulolule, eesmärgipärasusele ja rõõmule.

Minimalism seisneb teadlikumas elamises. See tähendab anda elule luba kulgeda nutikamalt, mitte raskemalt. See tähendab kõige vabastamist, mis teid enam ei teeni, olgu see siis segadus teie köögis või meeles. See tähendab võtta ühendust sellega, mida peate väärtuslikuks, ja selle ümber elu loomist.

Raamatu autor Mary Conroy selgitab, kuidas lihtsuses peitub võti ja aitab teil teha mõistlikke valikuid, et võtta elu taas enda kontrolli alla. Minimalism pole vaid rändettevõtjatele ja läbipõlenud tegevjuhtidele. See on teile.

See praktiline juhend on kõigile, kes tahavad:

• vabastada end kola raskusest;
• vähendada raiskamist ja tarbida teadlikult;
• veeta rohkem aega kallite inimestega;
• lõpetada arutu sotsiaalmeedia tarbimine kogu päeva jooksul;
• taastada mentaalne selgus.
  See raamat aitab teil teha kõike seda ja palju enamatki.

HIINA KIIRTOIDU KOKARAAMAT. CHOP SUEY'ST MAGUSHAPUNI, ÜLE 70 RETSEPTI, MILLE JÄRGI ISE OMA LEMMIKR
Kwoklyn Wan
Sinisukk, 2021

Imeline juhend, mis aitab teil luua Guangzhou ja Hiina köögi lemmikmaitseid omaenda kodus!

Hiina kiirtoit on üle maailma üks populaarsemaid kaasamüügitoite. Raamatu autor kokk Kwoklyn Wan on pühendanud aastaid retseptide täiustamisele ning valinud välja Hiina köögi kõige hõrgutavamad road, mida lugejatega jagada. „Hiina kiirtoidu kokaraamatust“ leiate üle 70 retsepti – kevadrullidest Szechuani krevettideni, chow mein’ist krõbeda veiselihani tšilliga, munaga praetud riisist Singapuri nuudliteni – ja enamik neist jõuab lauale vähem kui 20 minutiga.

Lihtsate ja täpsete juhiste abil õpite valmistama aromaatseid suppe, erinevaid praetud hõrgutisi ning maitserikast chow mein’i.

Nautige ehtsat Hiina toitu, ilma et peaksite seda hiinakast koju tellima!

JUTTE SIIT JA SÄÄLT
MTÜ Eesti Pagulasabi, 2021

Eestisse jõudnud inimeste lood

KÕIK ON P*RSES. RAAMAT LOOTUSEST
Mark Manson
Rahva Raamat, 2021

Näiliselt iseendaga vastuolus olev teejuht lootusega seotud probleemidesse.

Me elame huvitaval ajal. Materiaalselt on kõik paremini kui eales varem – me oleme vabamad, tervemad ning jõukamad kui mistahes teise ajajärgu inimesed. Ometi näib kõik olevat parandamatult perses – meie planeet soojeneb, valitsused lagunevad, majandused kukuvad kokku ning kõik on Twitteris pidevalt solvunud. Mis toimub?

Oma järjekordses menukis “Kõik on p*rses” pöörabki Manson pilgu lõpututele hädadele, mis meid maailmas ümbritsevad. Tuginedes tervele varamule asjakohastele psühholoogiateaduslikele töödele ning selliste filosoofide ajatule tarkusele nagu Platon, Nietzsche ja Tom Waits, lahkab ta religiooni ja poliitikat, heidab pilgu meie suhetele raha, meelelahutuse ja internetiga ning näitab, kuidas liiga palju head võib meid psühholoogiliselt ära õgida.

Ootamatut huumorit ja nutikaid tähelepanekuid täis raamatus kutsub Manson meid üles olema iseendaga ausam viisidel, millest me varem mõelnudki pole, trotsides sellega meie varasemaid arusaamu usust, õnnest, vabadusest – isegi lootusest endast.

MARK MANSON on pälvinud New York Timesi menu- kirjaniku tiitli ning tema teoseid on kogu maailmas müüdud üle 13 miljoni eksemplari. Tema ajaveebi MarkManson.net külastab iga kuu enam kui kaks miljonit inimest.

MINIMALISM. VÄHEM ON PAREM
Liisi Kirch
2021

Minimalism on teekond ja elustiil - ning igaüks leiab just oma viisi, kuidas seda rakendades oma elu paremaks muuta. Minimalism on võimalus saada oma ellu rohkem ruumi, aega, energiat ja raha, aga ka võti andmaks oma panust järjest enam keskkonnasõbralikkuse poole liikuvas maailmas. Sellest raamatust leiad 6 põhjust, 8 meetodit ja 3 väljakutset koos autori kogemuslugudega erinevatest eluvaldkondadest, toomaks oma ellu rohkem tähenduslikkust ja neid tegevusi, millest oled alati unistanud, et need Sinu päeva mahuksid.

PANE PAIKA OMA PIIRID. ENESE TAASLEIDMISE KÄSIRAAMAT
Nedra Glower Tawwab
Pilgrim, 2021

Mida tähendab isiklike piiride kehtestamine ja miks neid vaja on? Oma piiride kehtestamine tähendab oma ootuste ja vajaduste väljendamist nii oma perele, sõpradele kui ka töökaaslastele. Selgelt väljendatud piire on vaja selleks, et me omavahel suheldes teaksime, mida me üksteiselt ootame ja milline käitumine meile ei sobi. Üksteise piiridega arvestades pakuvad kõik erinevat laadi suhted meile palju rohkem rahuldust, me oleme õnnelikumad ja tervemad.

Märgid, et sa vajad piire:
Sa tunned emotsionaalset kurnatust ja ülekoormatust.
Sa tunned pahameelt inimeste suhtes, kes sult abi paluvad.
Sa väldid kõnesid ja muud sorti suhtlust inimestega, kes võivad midagi küsida.
Sa räägid, kuidas sa aitad teisi, aga ei saa midagi vastu.
Sa tunned, et oled läbipõlenud.
Sa unistad pidevalt põgenemisest ja kadumisest.
Sul pole enda jaoks aega.

Nedra Glover Tawwab toob selles raamatus välja konkreetsed asjad, mille abil saad kindlaks teha, millised probleemid piiridega on sul tekkinud, ta jagab soovitusi, kuidas oma vajadustest teistele teada anda ning kuidas samm-sammult tegutseda, et olukorda muuta ja suhetest teistega palju rohkem rõõmu tunda. Ja mis peamine – kui tunned oma piire ja neid väljendad, ei kaota sa ennast enam ära.

VESTLUSI SARIMÕRVARITEGA
Christopher Berry-Dee
Postimees Kirjastus, 2021

Kirjanik ja kriminoloog Christopher Berry-Dee on vestelnud 30 maailma kurikuulsaima sari- ja massimõrvariga rangeima režiimiga vanglates, kus nood surmanuhtluse täideviimist ootasid või eluaegset vanglakaristust kandsid. Raamatusse koondatud hirmuäratavate lugude detailsed ja faktitruud kirjeldused põhinevad kurjategijatelt võetud intervjuude heli- ja videosalvestistel ning väga põhjalikul uurimistööl. Avanev pilt annab aimu, kuidas mõtleb inimene, kes on võimeline niivõrd elajalikuks julmuseks.

Berry-Dee on tunnustatud ja menukas tõsielul põhinevate krimiraamatute autor ja tuntud telenägu, kelle „Vestlusi sarimõrvaritega“ on müüdud üle 100 000 eksemplari. Ta on kirjutanud ka raamatud „Vestlusi naissarimõrvaritega“, „Vestlusi psühhopaatide ja metslastega“ ning „Koletise“, mille põhjal valmis samanimeline film Charlize Theroniga peaosas.

KENNEDY DÜNASTIA
JAMES PATTERSON, CYNTHIA FAGEN
Sinisukk, 2021

Kennedyte perekond on pikalt olnud silmapaistev Ameerika poliitikas, riigiteenistuses, meelelahutuses ja äris. Kuid kogu nende suguvõsa on aastakümnete jooksul saatnud mitmed traagilised õnnetused, mistõttu on avalikkus hakanud arvama, et kogu Kennedy klann on ära neetud.

„Kennedy dünastia“ on raamat, mis pakub põnevat kokkuvõtet perekond Kennedy silmapaistvamatest tipphetkedest aga ka tragöödiatest, mis on seda suguvõsa saatnud juba peaaegu terve sajandi. James Pattersoni põhjaliku uurimistöö tulemusena valminud teos toob lugejateni üksikasjaliku pildi perekond Kennedyst ning näitab, kuidas Kennedy perekonda kuulumine on korraga nii õnn kui õnnetus.

LÄTI REISIJUHT
Regio, 2021

Mahukas, rikkalikult fotodega illustreeritud Läti reisijuht tutvustab parimat, mida Lätil on külastajatele pakkuda. On need siis kaunid looduspaigad, matkarajad, põnevad muuseumid või uhked mõisahooned. Väärt infot leiavad reisijuhist nii lastega reisijad kui ka aiasõbrad, toidunautijad ja kultuurihuvilised. Tegemist on esimese nii põhjaliku eesti keeles ilmuva Lätit tutvustava reisijuhiga.

Reisijuhi esimene pool koosneb artiklitest, kus 17 autorit – nii Eestis elavad lätlased kui ka eestlased, kes Lätiga tihedalt seotud – tutvustavad Lätit erinevatest tahkudest. Oma soovitused Lätiga tutvumiseks annavad nii Eesti suursaadik Riias kui ka Läti suursaadik Tallinnas. Lisaks on reisijuhis peatükk Läti ajaloost. Reisijuhi teises pooles pakutakse põhjalikuma tutvustusega välja 250 reisisihtkohta üle kogu Läti. Hõlbustamaks kohalejõudmist, on kõigi objektide kohta lisatud ka koordinaadid ja lätikeelne nimi.

Raamatuga on kaasas Läti voldikkaart, kus on peal kõik raamatus viidatud objektid. Reisijuht on valminud koostöös Läti kaardikirjastusega Jana Seta.

PEIPSIMAA TEEJUHT
JANEK KESKKÜLA, KATRIN KALA, SILVER KIKERPILL, HELJO REPKINA
2021

Peipsimaa on eriline paik, seda iseäranis tänu piirkonna omanäolisele kultuurilisele ja ajaloolisele taustale. Siinsel alal on iseäralik rahvastik ja traditsioonid, hulgaliselt kultuurilis-ajaloolisi objekte ning avastamist väärivaid puutumatuid maastikke.

Eestikeelses kirjanduses kasutas kohanime „Peipsimaa“ esimesena etnograaf Aliise Moora 1964. aastal ilmunud uurimuses „Peipsimaa etnilisest ajaloost“. Peipsimaa seostub niisiis Venemaa piiril asuva Eesti suurima järvega, mis on suuruselt (3555 km²) neljas järv Euroopas.

Käesolevasse teejuhti on koondatud Peipsimaa ajalugu, vanausuliste kogukonna kultuurilugu, piirkonna vaatamisväärsused, faktid Peipsi järve floora ja fauna ja palju muu kohta. Teejuht sisaldab ka rohkesti pildimaterjali kaunitest peipsiäärsetest paikadest.

SUPELSAKSAD. ELU JA MELU EESTI KUURORTIDES 1940. AASTANI
HEILI REINART
Tänapäev, 2021

„Hoopis tüütum on üks teine jutt, milline levib suvekuudega nagu epideemia kohe: millal lähed suvitama, kas suvitamine juba läbi, kus puhkeaja veedad – selliseid küsimusi hakkab sadama nagu rahet kaela. See jutt on sihuke, mis teeb selle suvituse nagu natuke profaneerituks. Ka hulk muid raskusi on suvitajal sel juhul, kui ikka tõesti tuleb tahe suvitada kuski suvituskohas. Valik on raske.“ (Postimees, 1938)

„Supelsaksad“ on põhjalik ülevaade aegadest, kui terve suvi oli nagu üks pikk pühapäev ja „elati laisalt, mõnuga. Enne lõunat mererand, suplemine, päevitamine, pärast lõunat väike uinak, siis jalutuskäik metsas või pargis ning õhtul kontsert või muu meelelahutus kuursaalis“. (Dagmar Normet, „Avanevad uksed“)

Saamaks aimu, kuidas täpsemalt erinevates kuurortides kirev suvemelu käis, selleks tuleb supelsaksa jälgedes rännata läbi Tallinna, Kuressaare, Haapsalu, Pärnu ja Narva-Jõesuu suvede, abiks üle 200 arhiivifoto ning väljavõtte omaaegsetest ajalehtedest ja kaasaegsete mälestustest supelusetiketist, meelelahutustest ning paljust muust, millega tollased supelsaksad oma kuurordielu ilmestasid, ja keskkonnast, kus nad oma suvepuhkuse veetsid.

SURE, KOER! EESTI POISTE MÄNGURELVAD 20. SAJANDIL
2021

Raamat annab ülevaate tüüpilistest mängurelvadest, millega Eesti poisid 20. sajandil on kokku puutunud. Kataloogi on püütud koondada võimalikult palju just Eestis toodetud mängu­relvi ja sõjateemalisi mänguasju. Raamatus leiavad käsitlemist talulaste käsitöö-mängurelvad, Eesti Vabariigi aegsed sõjalised mänguasjad, poiste mängurelvad teise maailmasõja ajast ning vahetult pärast seda, samuti nõukogudeaegse mängu­asjatööstuse masstoodang ning käsitsi valmistatud mängu­relvad.

Lugeja saab raamatu lehekülgedel ka lühikese ülevaate mängurelvade lastetuppa lubamise-mittelubamise väärtuspõhisest diskussioonist, mida on Eestis vahelduva eduga peetud juba 1930. aastate lõpust ja mis ei ole kaotanud oma päevakohasust tänini.

KRUSENSTERNI RING
Hea Lugu, 2021

Adam Johann von Krusenstern (1770–1846) andis märkimisväärse panuse maailma merendus- ja teadusajalukku.

Aastatel 1803–1806 juhtis Krusenstern Venemaa esimest ümbermaailmareisi. Reisi põhjal valmisid kolmeköiteline „Reis ümber maailma“ ja “Lõunamere atlas”, mis on oma aja täpseim atlas Vaikse ookeani saarte kohta.

Lisaks geograafiale ja kartograafiale tegeles Krusenstern ka üldisemalt Vene merenduse ja mereväe arendamisega. 1827–1842 oli ta Peterburi Mereväe Kadetikorpuse direktor.

Pikki aastaid Peterburis tegutsenud Krusensternile kuulus Eestis Kiltsi mõis ja just seal kirjutas ta oma tähtsamad teadustööd.

Admiral Adam Johann von Krusenstern suri 1846. aastal ja on maetud Tallinna Toomkirikusse.

„Krusenterni ring“ annab kuulsa maadeuurija ja admirali elust ja tegevusest üksikasjaliku ülevaate, alates tema baltisaksa sugupuust ja lõpetades mälestuse jäädvustamisega. Selle mahuka teose kallal on töötanud üle 50 inimese. Koostaja Aleksei Krusensternil on aga raamatuga isiklik suhe – ta on Adam Johann von Krusensterni järeltulija.

MEIE KODULINNUD KANAKARI JA LESTADEGA BANDE
KATRIN SEPPA
Petrone Print, 2021

Raamatu autor Katrin on viisteist aastat kasvatanud kanu, parte, hanesid, pärlkanu, vutte, broilereid ja kalkuneid. Alustanud armastusest lindude vastu, on ta kasvanud nelja kana omanikust mitmesajapealise linnukarja pidajaks – ja jõudnud ringiga tagasi pisikese hobikarja juurde.

Raamatus avaneb tema elukestva õppimise lugu. Kuidas teha nii, et kodulindudel oleks hea? Kas erinevaid liike võib kokku panna? Mida
kanadele süüa anda? Kuidas hoiduda haigustest ja mis aitab kiskjate vastu? Huvi ja kirega on autor oma linde jälginud, teinud tähelepanekuid ja jagab neid nüüd lugejaga. „Kui keegi mõtleb minu kombel linna selja taha jätta ja alustada elu maal koos loomade ja lindudega, peab ta mõistma, et päris tihti tuleb maal ennast ületada ja teha asju, mis on rasked ja ebameeldivad. Loomad ja linnud vajavad talitamist ka siis, kui oled haige või väsinud.“

TUGITOOLISPORT
PRIIT KOPPEL
Vebelex OÜ, 2021

Tihtipeale arvatakse, et tugitoolisport on ainult istumine ja televiisori vaatamine. Selle kogumikuga näitab karikaturist Priit Koppel, et väga edukalt võib nii tugitoolis kui ka tugitooliga teha nn "tõelist" sporti. Kuna Venemaal, Hispaanias ja paljudes muudes riikides ei ole sellist väljendit nagu tugitoolisport, siis seal kasutatakse terminit diivanisport. Seega on selles karikatuuriraamatus pildid mitte ainult tugitoolidest, vaid ka diivanitest, kiiktoolidest, taburettidest jne, kus traditsiooniliselt saab istuda ja vaadata televiisorit. Kogumikku vaadates on vaja seda võtta ühtse pildijadana ja mitte igat pilti eraldi, kunategu on ühtse teemaga - sport!

ALLUMATU. HASSIIDI JUURTE HÜLGAJA SKANDAALNE LUGU
DEBORAH FELDMAN
Sinisukk, 2021

Väliselt järgin ma koššerit, riietun tagasihoidlikult ja teesklen, et mulle on väga oluline olla vaga hassiidi naine. Sisimas igatsen igast valuvormist välja murda, maha kiskuda kõik tõkked, mis ei lase mul näha, teada, kogeda.

Mu elu on saladuste hoidmise harjutus; suurim saladus on see, et ma olen päris mina ise ...

Minu kaks „mina“ on lõpuks teineteisest eraldunud, ja tolle teise olen ma tapnud, mõrvanud jõhkralt, kuid õiglaselt. See raamat on tema viimased sõnad.

Deborah Feldman kasvab üles hassiidi juutide kogukonnas. Tema elu dikteerivad keelud, käsud ja reeglid. Paika on pandud, mis riideid ta võib kanda, kellega ta tohib suhelda ning mida sobib lugeda. Juba 17-aastaselt valitakse Deborah’le sobiv abikaasa ning 19-aastaselt saab naine oma esimese lapse.

Pärast lapse sündi hakkab Deborah mõistma, et ei soovi oma pojale ahast ja piiratud elu, mis vangistab lapse héder’isse või ješiva’sse ning võtab võimaluse oma silmaringi laiendada. Naine otsustab jätta maha oma senise elu, et alustada puhtalt lehelt.

„Allumatu“ on raamat, mis vallandas ultraortodokssete juutide raevuka vastureaktsiooni: hassiidid süüdistasid Deborah’t valetamises ning ülemaailmse juudi kogukonna häbistamises. See on aus ja avameelne lugu eneseteadlikust naisest, kes julges kergitada katet ühelt väga isoleeritud juudi sektilt, mille liikmed olid seni oma elulaadi ülimalt saladuses hoidnud.

Raamatu põhjal on Netflixil valminud ka põnev neljaosaline miniseriaali „Unorthodox“.

MOSAIIK. LINDAGA LÄBI SEINA
RAUL SEPPER
2021

Rein kirjutas kummalegi solistile loo Ernst Enno tekstidele, mulle „Need ei vaata tagasi“ ja Urmasele „Nii vaikseks kõik on jäänud“. Kummalisel kombel meeldis Urmasele mulle kirjutatu ja vastupidi. Rääkisime Reinule, et mis oleks, kui vahetaks ära, aga vastus oli kategooriline EI! „Kirjutasin just vaid teid kumbagi eraldi silmas pidades ja nii jääb!“ Sellega oli sel teemal jutt otsas.

Mikk oli minu jaoks trummimehe etalon – raudse tempoga, hea löögiga, loominguline ja super mängutehnikaga. Tundsin, et kui saame Miku nõusse, olen millelegi väga heale lähedal... Ja Mikk nõustus. Nüüd jäi vaid üks kurb protsess läbi teha – senisele trummimehele koht üles öelda... Üks valusamaid hetki mu elus. Valus oli! Nii saigi kokku VITAMIINI bänd. Loomulikult mitte kohe selle nime all, aga sai kokku just sellisena ja sellises koosseisus, nagu rahvas seda esimest ja õiget Vitamiini teab.

Grapsi tohutu energia nakatas ka meid, pillimehi laval, ja ütleks, et olime kõik nagu transis ilma mingi alko või muu aineta. Minul ei läinud esimesest kuni viimaseni ühtki kontserti mööda, kus ma poleks põlve maha saanud. See oli puhas ekstaas! Kummaline, aga ma ei olnud Gunnari laulude suur fänn, kuigi kasutasin mõnda neist ka oma repertuaaris. Kuid kontserdil oli mu lemmikuks „Sügisõhtu bluus“ – iseasi on lugu kuulata, kuid teine asi seda ise mängida – ei möödunud kontserti, mil mul poleks selle loo ajal kananahk ihule tulnud.

Juss Haasma selle 36 aastat eetrikeelu all olnud „SEIN ON EES“ leidis ja teenitult kuulsaks laulis, mille eest Jussile sügav kummardus. Tegelikult hakkasin miskit vandenõu juba varem aimama, sest Osolin helistas ja päris. Mõtlesin, et millest selline ootamatu huvi... Ei läinudki palju aega mööda, kui tõde selgus, kuid tõi kaasa ka väikese arusaamatuse: Juss laulis refrääni: „Sein on ees – kas näed sa?“, kuigi olema peab „kas mööda saab?“ See muudatus asetab laulu mõtte hoopis teise konteksti.

RAKVERE ELANIKUD KREISILINNA AASTAIL 1783 – 1917
ODETTE KIRSS
AS Virumaa Muuseumid, 2021

Raamat hõlmab pika perioodi Rakvere linna ajaloost ning annab põhjaliku ülevaate linna kodanikkonna kujunemisest, nende tegevusaladest, rahvuslikust ja sotsiaalsest koostisest ning nende koostoimimisest. Suurem osa käsitletud materjalist toetub arhiiviallikatele, aga ka Odette Kirsi ja teiste Rakvere Muuseumi teadurite poolt kogutud suulisele pärimusele.

ÜKS ELU, ÜKS PLANEET
DAVID ATTENBOROUGH
Helios Kirjastus

Näe maailma. Ja siis muuda see paremaks.

Ma olen 94-aastane. Mul on olnud erakordne elu. Alles nüüd saan tõeliselt aru, kui erakordne.

Noore mehena tundus mulle, et rändan metsikus looduses ja kogen selle puutumatust, aga see kõik oli illusioon. Praegune tragöödia on saatnud meid väga pikka aega ja igapäevaelus me vaevu märkame seda – meie planeedi metsiku looduse ja selle liigirohkuse kadumist.

Olen seda allakäiku oma silmaga näinud. „Üks elu, üks planeet” on minu isiklik kogemus ja tulevikunägemus. Kuidas me nii suure eksimuseni oleme jõudnud – ja kuidas seda on kohe tegutsedes veel võimalik parandada.

Meil on üks, viimane võimalus luua endale täiuslik kodu ja taastada see imeline maailm, mille oleme päranduseks saanud.

Tahe seda teha on kõik, mida vajame.

MINU MAGUS KÖÖK. KOOGID - LIHTSAD JA KÜPSETAMATA
RAGNE VÄRK
Food Digital, 2021

See on maiasmoka kokaraamat, mille kaante vahelt leiad 45 küpsetamata koogi retsepti. Siinsete kookide valmistamiseks kulub ligikaudu 30 minutit, kusjuures, nagu nimigi vihjab, valmivad need kõik ilma ahju kasutamata. Kookide meisterdamine ei pea olema keerukas ettevõtmine ega kokkajale peavalu põhjustama. See võiks olla ikka puhas rõõm ja nauding ning raamatu retseptid ongi siiras innustus selleks, et igaüks koogiteoga hakkama saaks. Need koogid sobivad valmistamiseks kõigile – nii neile, kes koogimaailmaga alles tutvust teevad, kui ka neile, kel taskus juba omajagu kogemusi.

ÕMBLE 50 KOERA. LIHTSAD LÕIKED ARMSATE PEHMETE KUTSIKATE ÕMBLEMISEKS
ALISON J. REID
Sinisukk, 2021

Lihtsate lõigetega raamat, mis õpetab õmblema vahvaid vildist koerakesi. Raamatus on esindatud kõige tuntumad ja omanäolisemad tõud, näiteks taks, kuldne retriiver, tšau-tšau, pointer ja basset hound. Iga koerakese käsitsi meisterdamiseks on antud üksikasjalik õpetus ja õiges mõõdus lõiked – käpakohane kõikidele!

Meisterdatud viltkutsikatest saab teha ka armsaid prosse, kotikaunistusi ja palju muud ilusat, mis sinu koeraarmastajatest sõpradele ja perekonnaliikmetele kindlasti meeldivad. Ole loov ja proovi vildi asemel kasutada ka muid sobivaid materjale: vanu riideesemeid, järelejäänud kangatükke jms.

EESTI FOTO ANTOLOOGIA II
Peeter Linnap
Kõrgem Kunstikool Pallas, 2021

Raamatu koostaja soov on jätta eesti fotograafiast tugev ja mitmekülgne koondmulje, millest ei puuduks meie ajaloo õõvastav traagika ega kõikvõimas vaimukus, mis ületab põlv-, kool- ja keelkondi. Loodetavasti tunneb vaataja siinsete piltide olulisuse intuitiivselt ära ning sellest kooslusest saab omakorda uute meeldejäävate piltide defineerimise allikas nii Eestis kui mujal maailmas.

Peeter Linnap
Professor, Kõrgema Kunstikooli Pallas fotograafia osakonna juhataja

LEHTPUUD II
URMAS ROHT
Atlex, 2021

Käsiraamat on jätkuks LEHTPUUD I osale ja on mõeldud kasutamiseks dendroloogia õppeaine õppijaile, puukoolitöötajatele, haljastusspetsialistidele, loodus- ja keskkonnakaitsjatele, samuti harrastusaednikele ning kõigile loodusränduritele, kes peavad lugu puittaimedest ja soovivad neid tundma õppida või lihtsalt neist enam teada saada.

Taimesüstemaatikas on vahepealsetel aastatel toimunud olulised muutused, sest tohutult on lisandunud teadmisi geneetikast, mis omakorda seadnud uude valgusesse taimerühmade omavahelised sugulussuhted. Neid uusi teadmisi on püütud arvestada võimaluste piires ka selles köites. Vahepeal on ilmunud puude ja põõsaste osas nii kodumaist kui tõlkekirjandust, kuid lehtpuude ja – põõsaste süvendatud käsitlus jätkub selle sarjaga.

Raamatu teine osa käsitleb puittaimi alates punapuuliste (Erythroxylaceae) sugukonnast ja lõpetades magnoolialiste (Magnoliaceae) sugukonnaga. Lehtpuude II köites leiab käsitlemist kokku üle viiekümne taimesugukonna, mõned neist on omakorda õige mahukad. Palju tähelepanu on pööratud ilutaimede sordikirjeldustele ja nende kasvunõuetele. Taimehuviline leiab raamatust rohkelt teavet ja saab sinasõbraks paljude uute liikidega. Aiandushuvi on praegu hoogsal tõusuteel ja loodetavasti suudab Lehtpuud II sillutada teed puittaimede paremaks tundmaõppimiseks.

JA KÕIK LÄHEB MÖÖDA. KIRJANIK AIMÉE BEEKMAN
SIRLY HIIEMÄE
Eesti Raamat, 2021

„Kirjanik on oma ajastule hääle andja,“ juhatab Sirly Hiiemäe sisse Aimée Beekmani biograafia. Aimée Beekmani ajastu kannab endas iseseisvuse otsimise, teisiti valimise julguse ja teravate sotsiaalsete probleemide sõnumit. Ja seda kõike peegeldab ka Beekmani enda elukäik. Olles omal ajal teinud üpris ebatavalise ja julge karjäärivaliku ning õppinud Moskvas filmioperaatoriks, pidi Beekman armastatud ametist üksnes mõne tööaasta järel loobuma ja tegema oma elus kannapöörde.

Aimée Beekman on avaldanud üle kahekümne kirjandusteose ja tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Biograafia avab ühe või teise raamatuni jõudmise tagamaad ja kirjaniku motiivid. Peale selle saab lugeja osa Beekmani vilkast seltsielust, maja- ja autoomaniku rõõmudest ja muredest, välisreisidest ning stabiilsest ja harmoonilisest abielust kirjanik ja tõlkija Vladimir Beekmaniga. Eraldi vaadeldakse Aimée Beekmani ülikooliaastaid ja filmindustöid ning antakse põnev sissevaade nii NSVL-i kui ka Eesti filmiloome algupäevisse. Raamatut ilmestavad kirjaniku enda meenutused ja tema erakogust pärit fotod.

KES TAPPIS JOHN LENNONI? SUURIMA ROKKSTAARI ELUD,ARMASTUSED JA SURMAD
LESLEY-ANN JONES
Sinisukk, 2021

1980.aasta 8. detsembri hilisõhtul lakkas maailm miljonite inimeste meelest pöörlemast, kui levis uudis, et nende armastatuim rokitäht John Lennon oli New Yorgis külmavereliselt maha lastud. Käesolevas faktiküllases uurimuses avab muusikute tunnustatud biograaf ja ajakirjanik Lesley-Ann Jones toimunu saladuse ning esitab Lennoni täieliku portree. Autor kirjeldab enneolematu põhjalikkusega kuulsa laulja elu, tema suhteid, enneaegset surma ja kustumatut muusikapärandit.

Jones avab kiht kihi haaval nii Lennoni kutsealase kui ka isikliku elu, mis viis ta New Yorki, kus ta ühel saatuslikul talveõhtul oma kortermaja ees tänaval maha lasti. Aga kes või mis ta tegelikult tappis? Ja millal suri „tõeline“ John Lennon?

Uute vahetute uurimuste, seni avaldamata fotode ja Lennonit kõige paremini tundnud inimeste eksklusiivintervjuude varal annab autor ülevaate ühest meie kõige kultuslikumast muusikalegendist nelikümmend aastat pärast tema traagilist hukku. Küsitlenud aastate jooksul paljusid Lennoniga seotud inimesi, sealhulgas ka tema esimest abikaasat Cynthiat, esmasündinud poega Julianit, bändikaaslast Sir Paul McCartneyt, Johni endist sõbratari May Pangi ning Andy Peeblesit – BBC Radio 1 saatejuhti, kes Johni paar päeva enne tema mõrva viimasena intervjueeris –, koostab Jones hämmastava personaalse arhiivi.

John Lennoni tõusis komeedina koos biitlitega muusikataevasse, tema särav loojaanne oli oma õitsengu tipul, kui elu mängis talle kurja vingerpussi: fänni kuul kustutas iidoli eluküünla. Nagu öeldakse – armastusest vihkamiseni on vaid üks samm.

TREENER. OTSE JA AUSALT
ANDRES SÕBER
Jes Kirjastus, 2021

Eks paljud peavad mind mu käitumise pärast platsi ääres lavakunstikateedri vääriliseks, aga nii peabki olema – iga treener on ka näitleja. Sa pead nii mängijad kui rahva kaasa haarama, sest ka rahvas saalis on mängija – too kuulus kuues. Ka neid inimesi peab oskama kaasa kiskuda ja inspireerida. Tean, et mõned mehed käivadki ainult mind saalis vaatamas. Nad võtavad oma õlled ja küüslauguleivad kaasa mängupäeval ja istuvad mulle pingi taha. Kossust nad midagi ei tea, aga polegi vaja, nemad tulevad vaatama teatrit, kus peaesinejaks on Andres Sõber. Ega mul sellest midagi pole, peaasi et nad ikka õige meeskonna poolt plaksutavad ja poistele positiivselt mõjuvad.

ANDRES SÕBER

„Kui Andres pakkus mulle välja, et teeme raamatu, olin kohe nõus. Miks? Sest Andres on legend. Nii vastuoluline. Nii armastatud ja samal ajal nii vihatud. Mees, kes ei jäta külmaks mitte kedagi. Tema positiivsus, usk ja enesekindlus – see on võimas. Aga eks ole need omadused ka tema needus, sest need, kes põlevad nii ereda leegiga, need ka kannatavad kukkudes rohkem. Selle raamatu tegemine oli ka minu võimalus temast lõpuks aru saada. Miks läks meie vahel aastaid tagasi kõik nii, nagu ta läks? Mis mees on Andres Sõber tegelikult? Ja nii me tema loo kirja panime. Tema rääkis ja mina kirjutasin. Kirjutasin nii, nagu ta rääkis. Midagi muutmata ja ilustamata. Otse ja ausalt.”

JESPER PARVE

SEKSI KUMMALINE AJALUGU
KATE LISTER
Tänapäev, 2021

Kes oleks võinud arvata, et nii tõsisel asjal nagu seks võib olla nii põnev ja naljakas ajalugu? See raamat pakub võimalust heita pilk kõiksugu seksimüütide, veidruste ja levinud (vale)arvamuste maailma, saada teada seksiga seotud rituaalide ja tõekspidamiste kohta erinevates kultuurides ja erinevatel aegadel.

Kuigi seks ise pole sellest ajast saadik, kui inimesed sellega tegelema hakkasid, suuremat muutunud, on tohutult muutunud ühiskonna arusaamad sellest – mõnel juhul ühest äärmusest teise ja jälle tagasi. Ühes kultuuris häbimärgistatud seksitavad on teises normaalsus ja vastupidi.

Alates keskaegsetest munandivargustest ja kannileivast kuni tänapäevaste seksinuku-bordellide ja Viagrani, antiikmaailma erootilistest freskodest pornoveebi ja #metoo liikumiseni – Kate Listeri ulatuslikud teadmised ja lopsakas huumor teeb sellest raamatust tõelise lugemiselamuse.

Lisaks talitsematule keelekasutusele kaunistab „Seksi kummalist ajalugu“ ka ligi 140 ajaloolist pilti.

MEIE KITSED. ELU KITSENDUSES, LAIENDUSEGA LAMBALE
MARGE SALUMÄE
Petrone Print, 2021

Kitsepidamine on midagi armastuse ja alkoholismi vahepealset. Algab see tavaliselt esimesest pilgust, olukorrast, kus kõnnid pahaaimamatult mööda ilma ringi, ette satub üks täiesti süütu kits ja kõmm! – oledki konksu otsas. Nagu muuseas hakkad lugema internetist kitselugusid, vaatad nunnusid kitsepilte, hakkad otsima puhkusekohti, kus võiks kohata kitsi. Lõpuks satud kogemata peale kitsekasvatuse koolitusele ja mõtled, miks mitte rohkem teada saada. See on pöördumatu viga, sest nüüd viidki mõne kitse endale koju ja siis sa neist enam lahti ei saa. Selles raamatus räägib oma kitsede ja lammastega koos kasvamise loo Mäehansu talu perenaine

Marge Salumäe. Juttu tuleb lauda rajamisest, kitsede söötmisest, lüpsmisest, poegimisabist ja karjakoertest juustu, kebabi ja kitsepiimaseebi valmistamiseni välja. Ometi ei ole see pelgalt õpik tehniliste nõksude saamiseks, vaid läbi aastate rulluv kangelaslike tegelastega eepos kirglikust kitsede-lammaste ühiskonnast ja tema karjastest.

ITA EVER. LAVA ON ELU
SE&JS Kirjastus, 2021

„Nii vähe on praeguses elus asju, mis on kindlad. Nagu Tammsaarel üks Mauruse kooli õpetajatest küsib: mis see on, mis oli, on ja jääb (peale jumala). Raske öelda, kuidas sellega praegu on. Aga mingi kindlustunne tekib, kui on keegi, kellest sa tead, et tema on seal, on kohal, püsib. Aga mitte tardumise mõttes. Vaid et see ongi tema koht ja tema paik, tema väärtustab seda kohta ja see koht väärtustab teda,” kirjutab raamatu saatesõnas teatriuurija Lea Tormis. Ja lisab: „Ita Ever kehastab aja ja teatri muutumist ja ühtlasi eneseks jäämist. Sõltub ka näitleja oleku intensiivsusest, temperamendist, enesekehtestamise jõust ja tahtest, kas temast saab teatri sümbol. Itast on saanud.”

Raamatus „Ita Ever: Lava on elu” on viis peatükki: Puudutus, Elamus, Vallutav sarm, Kroonika ja Ita Everi rollibibliograafia. Siin räägivad Everist nii noored näitlejad kui ka vanad korüfeed, kirjutavad oma mõtteid-muljeid arvustajad, lavastajad, kaasteelised. See on ka lugu fotodes, neid on raamatus arvukalt.

Jah, kuid mida arvab Ita Ever ise elust ja üldse? – Palun väga, „Ita sõna” läbib raamatut. Tundub, et igaühele meist on ta midagi öelnud või ütlemas:

Noorus tuleb aastatega.

Ära vihasta, ainult vaata ja imesta.

Kui mina oleksin lihtne ilus lill, siis üks kullerkupp.

Raamat „Lava on elu” annab lugejale võimaluse rännata koos Ita Everi ja tema unustamatute tegelaskujudega läbi aastakümnete. Läbi meie kõigi elatud elu. Üha uued põlvkonnad on aastakümnete jooksul kasvanud üles koos Ita Everiga. Mõni ta tegelaskuju ehk ei pruugigi meeldida, aga see pole üldse tähtis. Itat armastatakse tingimusteta. On tunne, et temaga on kindel. Kui Ita Ever on Draamateatri laval, siis sa tead, et kõik on hästi ja elu läheb edasi.

KÕRBE ISEVALITSEJA. ROMAN VON UNGERN-STERNBERG JA MAAILM, MILLES TA ELAS
LEONID JUZEFOVITŠ
Postimees Kirjastus, 2021

Roman von Ungern-Sternberg (1886–1921) oli baltisaksa aadlisuguvõsa järeltulija, kes pühendas suurema osa oma lühikesest, ent õudu ja hävingut külvanud elust kõrgete ideaalide nimel võitlemisele Kaug-Idas. Tšingis-khaani riigi taassünnist unistades aitas ta luua Mongoolia iseseisvat riiki, kus temast räägitakse lugusid ja legende veel sada aastat pärast surmagi. Ta õppis Tallinnas, teenis tsaariarmees, võitles bolševikega, abiellus Hiina printsessiga ning oli üürikest aega Mongoolia valitseja. Ent mehe, kes ihkas taastada Venemaal tsaarivõimu ja toetas Hiinas keisririiki, reetsid ta enda võitluskaaslased. Miks, selgub tema värvikast, kirjeldamatuid julmusi täis eluloost, mille autor on kirja pannud halastamatu detailitruudusega. See on nagu ajalooline kriminaalromaan, mis toetub varem avaldamata arhiivimaterjalidele ja paljudele fotodele.

„Kuidas parandada inimeste verd, et nad enam ei bolševiseeruks? Väga lihtsalt – kõik Euroopa naised tuleb sundrasestada Mongoolia puhtavereliste sõdurite poolt. See on võigas idee, mille peale pole tulnud mitte ükski teine maailmavallutaja. Kogu Ungern-Sternbergi elu on nagu põnev õudusfilm (pogrommid, piinamised, tapmised, ihunuhtlus), kus tegevus toimub budakloostrites ja Mongoolia fantastilises looduses. Ent kahjuks on see puhas ja julm tõde, mille Leonid Juzefovitš on siin ausalt ja haaravalt kirja pannud,“ tutvustab teost kirjanik Olev Remsu, mitme Roman von Ungern-Sternbergist rääkiva raamatu autor.

Leonid Juzefovitš (1947) on Vene kirjanik, ajaloolane ja stsenarist, kes sai laiemalt tuntuks 1993. aastal, kui ilmus raamatu „Kõrbe isevalitseja“ esimene väljaanne. 1980ndatel kirjutas ta kriminaalromaanide sarja, mille peategelane, politsei peainspektor Ivan Putilin oli Tsaari-Venemaal aastatel 1866–1892 elav legend. 2019. aastal avaldas kirjanik „Kõrbe isevalitseja“ uue, parandatud ja täiendatud väljaande. Leonid Juzefovitšit hinnatakse tema oskuse poolest esitada detailseid ajaloolisi teadmisi meeliköitva jutustusena, mis on ühtlasi meisterlikult kirja pandud. Tema raamatuid on tõlgitud kaheksasse keelde, eesti keeles on see tema esimene teos.

VALD. TALURAHVA OMAVALITSUS 1866–1918
Rahvusarhiiv, 2021

Allikapublikatsiooni eesmärk on tutvustada laiemale lugejaskonnale rahvusarhiivis säilitatavaid valladokumente, et näidata nende laiahaardelisust ja sel moel avardada nende kasutamise võimalusi. 1866. aasta vallareform oli oluline samm kogukondade iseseisvumise teel. Vallaomavalitsuste ja vallakohtute loomisega üritati emantsipeeruv talupoegkond sobitada Balti erikorra sajanditepikkuse seisusliku ja õigusliku traditsiooniga. Balti kubermange ühtlustav vallaseadus tõi Eestimaa kubermangus kaasa suuremaid muudatusi kui Liivimaal, kus vallakohtutel oli juba olemas pikaaegne, ligi 50aastane kogemus nii kohtupraktikas kui ka majandus- ja haldusasjade ajamises. Eestimaa talupojad vajasid aga asjaajamise põhitõdede ja õigusemõistmiseks vajalike teadmiste omandamiseks rohkem aega. Vallavalitsuste ja -kohtute sisseseadmisega kaasnesid uued ülesanded ja talupojad pidid omandama uusi oskusi: tuli õppida koosolekupidamist (talupoegade üldkoosolekuid oli küll varemgi peetud),protokollimist, oma kogukonna majandamist ja kohtumõistmist. Otsuste tegemine kogukonna asjades tõi kaasa talupoegade nii vaimse ja haridusliku taseme kui ka eneseteadvuse tõusu.

Kogumikus avaldatud dokumendid on pärit Eesti eri piirkondadest ja eriaastakümnetest, et esile tuua piirkondlikke erinevusi ja näidata toimunud muutusi. Seejuures ei ole siiski püritud kõikide valdade esindatuse poole, sest määravamaks on peetud lugu, mis allikmaterjalis kajastub. Võimaluse korral on välja valitud sellised dokumendid, millest ilmneb, kuidas inimesed mõtlesid, millised olid nende tegutsemise motiivid ja vastuvõetud otsuste tagamaad. Samal ajal nõuab see lugejalt ka allikakriitilist suhtumist ja üldisema ajaloopildi tundmist — valitud tekstid ei peegelda talurahva elu kogu selle mitmekülgsuses, vaid ainult seda osa, mis oli seotud vallaorganite tegevuse, kontrolli või kinnitusega. Tuleb arvesse võtta, et dokumentides kajastuvad eelkõige tolleaegse elu negatiivsed küljed.

TAPPIDEST LAHTI MAAILM
PHILIPP BLOM
Argo, 2021

Kuueteistkümnenda sajandi lõpuks oli kogu Euroopas õhutemperatuur nii tugevasti langenud, et linde kukkus surnult taevast, Vahemereski kattusid sadamad jääga ning Thamesil korraldati talvelaatasid, kus külmunud jõele püstitati müügilette, kõrtse ja bordelle. „Tappidest lahti maailm“ kirjeldab seitsmeteistkümnenda sajandi vapustavate kliimamuutuste tõttu tekkinud kriisi, mille käigus kujunes ümber kogu Euroopa. Sel väikesel jääajal, kui järsult jahenenud ilm jättis järjepanu saagita ulatuslikke piirkondi, nii et tuhanded inimesed olid sunnitud nälja tõttu otsima linnadest uut elu, pandi alus hoopis uuele ühiskonnale. Philipp Blom kirjeldab toonaseid drastilisi muutusi ja annab sõna ajastu prominentsemaile mõtlejaile, näidates ühtlasi selgelt, kuidas ka tänapäeva kliimamuutused toovad paratamatult kaasa teisenemisi, mille sisu ega ulatust ei oska me veel aimatagi.

„Samuti nagu meie ammused esivanemad, peame ka meie paratamatute pöördeliste muutustega toime tulema. Me peame nendega targalt kohanema, uute tingimustega leppima ja õppima nendega ümber käima. Ei ole mõtet kliimamuutusi lihtsalt eirata, niikaua kui katastroof käes.“ – Philipp Blom

RAHVUSLINNUD JA SÜMBOLLINNUD EUROOPAS JA KAUGEMAL
PEEP VEEDLA
Pesapaik MTÜ, 2021

Meie, eestlased, oleme uhked oma rahvuslinnu suitsupääsukese üle ning oleme harjunud, et pääsuke on pidevalt pildil. Kuid Euroopas on selline suhe rahvuslinnuga pigem harv. Isegi ametliku rahvuslinnu olemasolu pole kuigi levinud.

Selle raamatu kaante vahel olevat kokkuvõtet Euroopa rahvuslindudest ja sümbollindudest pole varem ilmunud mitte üksnes Eestis, vaid ka üheski teises Euroopa riigis.

Lisaks teabele, kes on kelle rahvuslind, selgub seda raamatut lugedes

• milline lind on maailma vanima elukutseliste
• jalgpalliklubi sümbol;
• millistel lindudel on Araabia Ühendemiraatides eksklusiivne õigus ainsate loomariigi esindajatena lennuki äriklassis lennata;
• milline seos on Soome olümpiavõitjal Tapio Rautavaaral Soome rahvuslinnuga;
• miks on Assooride sümbol lind, keda pole seal iialgi kohatud;
• millise linnu nime kannab Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni lennuk;
• milline lind sai Euroopas esimesena rahvuslinnu tiitli
• ja palju-palju teisi põnevaid fakte.

STALINI VEINIKELDER
JOHN BAKER, NICK PLACE
Sinisukk, 2021

Nikolai II, Venemaa viimane tsaar, oli suur veinigurmaan. Vene revolutsiooni käigus ta hukati ning kogu veinikelder kuulus ühtäkki riigile, mida vahetult pärast Lenini surma hakkas juhtima Stalin. Teise maailmasõja saabudes otsustas Stalin aga väärtuslikud pärlid Peterburist minema saata. Nii jõudiski muist veine Thbilisisse, ühte sealsesse väiksesse vähetuntud veinikeldrisse …

90ndate alguses rajab John Baker Sydney jõukamatesse linnaosadesse eksklusiivseid veinipoode ja tegeleb veini importimise ning jaemüügiga. Tal on välja kujunenud kindel maitse ja ärimeel väärikate ning haruldaste veinide suhtes.

Ühel päeval satub tema kätte nimekiri veinidest, mis väidetavalt asuvad Gruusia veinikeldris. John otsustab võtta ette pöörase teekonna, et selgitada välja, kas salapärane veinikelder on olemas või mitte.

„Stalini veinikelder“ on tõsielul põhinev raamat, mis tutvustab põnevat ja kirevat veinimaailma ning viib lugejad kaunisse ja mitmekülgsesse Gruusiasse, Pariisi, Bordeaux’sse ja Sauternes’i kuulsasse Château d’Yquemi veinimõisa.

PUTUKAD. VÄIKESED KANGELASED
JESS FRENCH
Koolibri, 2021

Pisikestel putukatel, maailma kõige liigirikkam loomarühmal, on eluslooduse toimimises hiigelsuur roll. Selle kaunite kollaažtehnikas illustratsioonidega raamatu abil saavad koolilapsed nende põnevate olenditega lähemalt tuttavaks.

Milline on putukate keha? Kus ja kuidas nad elavad? Kuidas saab ussi moodi röövikust imeilusate tiibadega liblikas? Kuidas on putukad kasulikud inimestele ja millega me neid ohustame? Milliseid selgrootuid loomi on veel olemas?

KUSAGIL MAAILMA LÕPUS
SILVIA PÄRMANN
Varrak, 2021

Rohkete fotodega illustreeritud reisiraamat viib ööd veetma ühe mungaga kloostri torkivale diivanile Põhja-Makedoonia mägedes; papaiamoosiga pannkooke sööma Myanmari; tiirule ümber kõrvakujulise järve Hiinas, matusepeole Sulawesi saarel; maailma peaaegu kõige põhjapoolsema Lenini kuju juurde Teravmägedel, vahepeal GULAGi laagrina tegutsenud kloostrisse keset Valget merd ja veel hulka paikadesse, mille kaardilt leidmine on paras väljakutse. Kohtadesse, kus vanad traditsioonid on veel elus juba kohale jõudnud moodsa maailma kõrval – küladesse, kus isa on veel kalur, poeg aga juba lohesurfitreener; ema toob sajandite pikkust traditsiooni hoides paljaste kätega ookeani põhjast välja mereande, tütar peab ilusalongi või trendikat kassikohvikut.

Peamiselt vaid koos oma kaameraga, vahel ka sõpradega koos reisiv autor näeb vaeva sulandumisega nendesse maailmadesse, kukub selles läbi – ent sellest hoolimata tabab situatsioone, mille puhul võiks arvata, et ta on majaseintega üheks sulanud, et kohalike elule nii lähedalt pilgu heita saab. Nendes lugudes on kuhjaga huumorit, veel rohkem aga kirjeldamatut vabaduse tunnet.

Silvia Pärmann on fotograaf ja reisiajakirjanik, keda leiab harva populaarsetest puhkusesihtkohtadest. Suurlinnade tuled kutsuvad ka teda, ent olles ka ise pärit ühest maailma lõpust, tunneb ta end eriti koduselt just perifeerias.

KALLID KRANTSID. KIRJAD VANGILAAGRITEST JA ASUMISELT SIBERIS 1946 - 1954
JAAN KROSS
2021

Kogumikus "Kallid krantsid. Kirjad vangilaagritest ja asumiselt Siberis 1946-1954" publitseeritakse esinduslik valik kirjanik Jaan Krossi hiljuti taasleitud kirjavahetusest oma lähedastega ajast, mil ta oli vangilaagrites ja sundasumisel N. Liidus. Suure kirjandusliku, kultuuriloolise ja ajaloolise väärtusega kirjavahetus annab vahetu pildi noore Jaan Krossi kujunemisest. Vaatamata inimlikult traagilisele kontekstile peegeldab Jaan Krossi kirjavahetus lootust ja elujaatust. Kirjad sisaldavad ka mitmeid varem tundmata luuletusi.

Raamatu on eessõna ja põhjalike kommentaaridega varustanud kirjaniku poeg Eerik-Niiles Kross.

500 INSPIREERIVAT JALUTUSKÄIKU
Tänapäev, 2021

See hoolikalt koostatud, rohkete värvifotode ja kaartidega varustatud valik 500 jalutuskäigust aitab rändajal avastada maailma suurimate kunstnike, kirjanike ja muusikute kirevat pärandit. Siin on kultuuriliselt olulisi ja looduslikult kauneid radu mitme kontinendi matkaradadel, maakohtades, rahvusparkides, metsikul maastikul ning suurlinnades.

KATH STATHERS on koondanud sellesse valikusse 500 põnevat retke lühikestest jalutuskäikudest ühepäevareisijatele kuni mitmepäevaste matkadeni neile, kes otsivad tõsisemaid väljakutseid. Ükskõik, kas teil on plaanis uidata Rooma tänavail Raphaeliga, matkata Yorkshire'i nõmmedel õdede Brontëdega või liikuda mööda Mississippi jõge koos Mark Twainiga, siin raamatus leidub kogu vajalik informatsioon huvitava retke planeerimiseks.

SAMMHAAVAL
SIMON REEVE
Tänapäev, 2021

Alati naerusuise, veidi üleannetu ja tohutult südamliku Simon Reeve’i reisisaated, mis viivad maailma kõige veidramatesse ja ekstreemsematesse paikadesse, on paljude televaatajate lemmikud.

Raamatus „Sammhaaval“ räägib Reeve oma lemmikreisidest muu hulgas Kesk-Aasia maadesse Kasahstani, Usbekistani ja Tadžikistani, tunnustamata Transnistriasse ja Mägi-Karabahhi ning ekvaatoririikidesse Kongosse, Keeniasse ja Somaaliasse. Juttu tuleb imelisest loodusest, miiniväljadest ja lahingutandritest, trööstitutest põgenikelaagritest, jubedatest hotellidest ja restoranidest, haigestumisest malaariasse, polomängust kitselaibaga, põgenemisest KGB eest ning kohtumistest värvikate kohalikega, kelle hulgas on nii talupoegi kui ka riigipäid ja terroriste – ja kõike seda vürtsitavad veel lood reisisaadete tegemise telgitagustest.

Lisaks räägib Reeve esimest korda oma lapsepõlvest – tuleb välja, et ta oli paras huligaan! – ning sellest, kuidas probleemsest harimata teismelisest sai algul Sunday Timesi postipoiss, siis sama lehe uuriv ajakirjanik, kirjanik ning viimaks armastatud saatejuht ja maailmarändur.

JOHANNES AAVIK – AATEMEES JA KEELEUUENDAJA
HELGI VIHMA
EKSA, 2021

Eesti suurima keelereformija Johannes Aaviku nimi ei vaja tänapäeval enam tutvustamist. Tema eesmärgiks oli kahekümnenda sajandi esimese veerandi üsna lihtsakoelise eesti kirjakeele arendamine Euroopa tasemel kultuurkeeleks. Keeleuuendus põhines sügavalt mõtestatud keelefilosoofial, mida tollal alati ei mõistetud. 21. juulil 1918 on Johannes Aavik kirjutanud oma päevaraamatus: „Vahest alles 1960–80 hakatakse mind täieliselt mõistma ja hindama. Ja ses ajajärgus oleksin oma loomingulisemas miljöös.”

See ennustus läks täide. 1971. aastal ilmus Eestis Johannes Aaviku 90. juubeli puhul koguteos „Üheksa aastakümmet. Pühendusteos Johannes Aavikule”, mis tõi paguluses elanud Johannes Aaviku elutöö laiemalt kodueestlaste teadvusse. Suuri teeneid Aaviku pärandi uurimisel ja tutvustamisel on teiste teadusasutuste kõrval Johannes Aaviku Seltsil, mille eestvedajaks ja asutajaliikmeks on käesoleva raamatu autor Helgi Vihma. Tänaseks on Johannes Aaviku keelefilosoofia ületanud eesti keele piirid ja saanud rahvusvahelise uurimise ning tunnustuse osaliseks.